Päästame kas või ühe Eesti pere!

Kn,      08. august 2007


18. juulil 2007. aastal toimus Tallinnas oluline sündmus Eesti ühiskonna jaoks – esimene kasiinovastane meeleavaldus, mille korraldas Eesti kasiinoäri kontrolli alla võtmist pooldav liikumine „Riigikasiino 2011". Meeleavalduse põhieesmärk oli jätkata ühiskonnas tekkinud kriitilist diskussiooni üha keerulisemaks muutuva probleemi üle, mille lahendusena nähakse riigi ja omavalitsuste poolt kasiinoäri kontrolli alla võtmist. Kasiinovastase meeleavalduse korraldamise kohaks oli Eesti suurima kasiinoketi esindaja Olympic Entertainment Groupi peakontoriesine Pronksi tänaval.

Positiivne on see, et viimasel ajal pööravad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused tähelepanu kasiinonduse probleemidele. Tallinn linnavalitsus kavatseb oluliselt vähendada kasiinode arvu, mis oleks lähiajal võinud kasvada sajani. Suvepealinna, Pärnu linnavalitsus eesotsas Mart Viisitammega võitleb kohtusaalides samuti vapralt kasiinoärikatega. Lisaks on ka erinevad poliitilised jõud aktiviseerunud, avaldamaks meelt kasiinoäri leviku üle.
Ka Eesti ajakirjandus on nüüd järsku leidnud, et riik peaks kasiinode tegevust jõulisemalt reguleerima, et asja parandaks tõhusam seadusandlus. Ei mäleta, et Postimees või Delfi nii jõuliselt oleks välja astunud varasematel aegadel. Ehk kasiinovastaste kampaania mõju selles avaldubki?
Delfi nimetas oma juhtkirjas 19. juulil kasiinovastaseid saapaviksijateks. Vastan. Olgu kasiinovastased kas või saapaviksijad, kuid kui nende aktiivsus päästab ka ühe Eesti pere kasiinotragöödiast, siis oleme juba võitnud.
Samas on tore, et Delfigi on kasiinovastaste sekka tulnud, sest kes veel kui mitte Delfi teab kasiinode mõjuvõimu, meelitavad ju kasiinomaailma vägevad kergeusklikku maarahvast kiusatusse Delfi Kasiino lehekülgede abiga.

Kasiinovastane kampaania rajaneb Põhjamaade kogemusel, mis meile kõige rohkem sobib. Ka nemad on aastakümneid eraomanikku kasiinost kaugel hoidnud ning on kasiino kasumi pannud teenima ühiskondlikku huvi. Tuleb kahetsusega nentida, et avaliku arvamuse eksiteele viimiseks levitatakse viimasel ajal väidet, et kasiinode ühiskondlikule huvile allutamine on jaburus.
Ma ei arva, et Taani, Rootsi ja Soome valitsused kannatavad jaburate ideede küüsis. Vastupidi, nemad on kogu aeg arvanud, et just eraomanikuta kasiinost on tõusnud tulu nii kodanikule kui ka ühiskonnale tervikuna. Ja seal toimib reaalselt range reegel – 97 protsenti kasiinosse toodud rahast mängijatele tagasi.
Ka viited Euroopa Liidule, justkui ei saaks me kasiinodega midagi ette võtta, kuna Brüssel keelavat, on mõeldud kergeusklikele.
Tegelikult on Euroopa Liidu igal liikmesriigil õigus oma territooriumil tegutsevate äriühingute tegevust piirata. Kasiinoäri ühiskondlikule huvile allutamise puhul Eestis on garanteeritud, et piirang on vajalik vältimatu avaliku huvi tagamiseks, on sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks ning oleks rakendatud diskrimineerimata.
Samuti ei ole sellisel puhul piirang rangem kui eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kuna kasum teeniks ühiskonna huve, poleks tegemist ka riigile tulu teenimisega. Seega oleks täidetud kõik Euroopa Kohtu nõudmised, kes sellist olukorda on analüüsinud.

Seda, kui palju kasiinosid luuakse ja kuhu, seda otsustab meie riik, mitte Brüssel ega Armin Karu. Muide, tuleb ka nentida, et kaheldamatult toimivad riigile juba praegu kuuluvad hasartmängud Eestis hetkel paremini kui kasiinod. Näiteks Eesti Loto. Ausalt öeldes pole isegi kuulnud tarbijate nurisemist.
Iga aus kodanik on huvitatud, et Eestis oleks võimalikult vähe kasiinosõltlasi ja kasiinosid. Allutades kasiino ühiskondlikule huvile, on meil lootust, et suudame seda protsessi kontrollida.
Liikumine „Riigikasiino2011" jätkab oma tegevust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)