Eesti majandus sõidab ameerika raudteel

Eesti viimaste aastate majandusedu tagas odava laenuraha abil hoogustunud tarbimisbuum, mitte aga majanduse tugevuse ja konkurentsivõime kasv. Koos odava välisrahaga kaob Eesti „majandusime”. Möödunud aasta augustist alates loeti maailma rahaturgudel kokku sadadesse miljarditesse ulatuvaid kahjusid, koostati programme finantskriisi tõttu raskustesse sattunud elanike ja pankade toetamiseks. Avatud ja väikese majandusega, kergesti haavatav Eesti esitas samal ajal Riigikogule tuimalt 25% suuruse kasvuga eelarve! Eelarvesse kuulusid maksupoliitilised muutused, s.o tulumaksu alandamine ja kaudsete maksude järsk suurendamine. See toonuks kaasa niigi kõrgeks köetud inflatsiooni täiendava kiirenemise, ja seeläbi raskused (tulukuse vähenemise) paljudele eksportivatele majandussektoritele.

Valitsusringkondadest kostnud jutt, et need muudatused oleks tulnud ju niikuinii ära teha ja et oligi õigem ette võtta neid ühekorraga kui venitada mitmele aastale, on lihtsalt rumal. Kui näiteks Ameerika Ühendriikide keskpank tahab majandust maha jahutada, siis suurendab ta raha hinda (intressi) tavaliselt korraga ainult veerand protsendi võrra ja, kui vaja, siis mõne kuu pärast veel veerandiku võrra. Vahepeal on tarvis anda ettevõtetele kohanemisaega, et ettevõtlust mitte ära lämmatada. Eestis aga kärutati meie majanduse alustalale – eksportööridele – rohkem kui 10-protsendine inflatsioonimaks kaela, ja seda veel ähvardava ülemaailmse majanduslanguse ohu ja Eesti niigi väikese ekspordivõime tingimustes! Paljudel Eesti eksportööridel läheb tänavu väga raskeks, ja sellel on kahjulikud tagajärjed meile kõigile.

Kuidas edasi minna? Tuleb otsustada, kust pingutada rihma. Oluline on leida lahendus, kuidas saaks riigina toimida nii, et me ei oleks täiesti abitult sõltuvad turu kõikumistest ja et me ise neid kõikumisi tulevikus ei võimendaks. Esimene ülesanne on keerulisem, kui ta sügisel olnuks. Mõndagi, mida ei oleks tulnud teha, näiteks maksude muutmine, on juba ära tehtud. Kuna maksumuudatustega on inflatsioon üles aetud, ei ole võimalik ära jätta inimeste sissetulekute korrigeerimisi jne. Jutt, et tõsteti ainult alkoholi, tubaka ja vedelkütuste hinda, ei maksa midagi. Inflatsiooni puhul pole oluline, kust ta alguse sai, – ta laastab majandust sõltumatult oma alguspunktist ikka sama jõuga.

Kuidas toimida? Kulude külmutamine ja lisaeelarve arutamise sügisesse viimine tähendaks vaikivat ajastut majanduses ja Riigikogu tagandamist kummitempliks. Kulude külmutamine oleks halb, sest Riigikogult võetaks ära raha üle otsustamise õigus (sügisel on ju Riigikogu seatud toimunud fakti ette). Kulude külmutamine oleks halb ka sellepoolest, et Eestile tuleks ehk kasuks omada sel aastal liigselt maha jahtuva majanduse elavdamiseks defitsiidiga eelarvet. Jälle kiputakse toimima vastupidiselt sellele, mida tehtakse enamikes maades. Kui majandus kippus meil üle keema, kütsime eelarve 25-protsendise kasvuga sellele veelgi hoogu juurde, ja nüüd, kui ahi külm, lööme veel toaaknad katki, et külma veelgi enam sisse lasta.

Igas halvas võib alati leida ka midagi head. Ehk nüüd hakatakse mõistma, miks paljude riikide majanduskasv alaneb praeguses majandustsükli faasis ühe või poole protsendipunkti võrra, kuid meie sõidame mööda ameerika raudteed. Ameerika raudteede koht on lõbustusparkides ja valitsus peab hoolitsema, et Eesti elanike ja kodumaiste ettevõtjate elukäik ei sarnaneks sõiduga ameerika raudteel.

KESKMÕTE: Koos odava välisrahaga kaob Eesti „majandusime”.

HEIDO VITSUR, majandusanalüütik

Jaga |