Keskerakond täitis pensionäride lootused

TOOMAS VAREK,      22. juuni 2005


Möödunud nädalal võttis Riigikogu vastu pensionide otsustava tõusu seaduse. Kui praegu on alates 1. aprillist keskmine vanaduspension 44 tööaasta puhul 2446 krooni, siis uue seaduse järgi tõuseb see 1. juulist 2726 kroonini ja 2006. aasta 1. aprillist 3008 kroonini. Koos varem kavandatud tõusudega tähendab see keskmise vanaduspensioni tõusu aasta jooksul 30 protsendi ehk 716 krooni võrra.

Erinevad valitsused on pikki aastaid kiitnud Eesti majanduskasvu. Kuid riigi enneolematu areng üksiku inimese igapäevaelus ju eriti välja ei paista. Riik on unustanud inimese, kui püüab üksnes majanduskasvu suuri numbreid ja uhkustab sellega küll Euroopa ja kas või kogu maailma ees. Tõsi, riik nimetab inimest vaid aeg-ajalt kantseliitlikult maksumaksjaks. Aga just inimene oma tubli tööga loob ühiskonna põhiväärtused, kasvatades lapsi ja lisades riiki rikkust juurde.
Arenenud maades moodustab keskmise palgatöötaja pension nende varasemast palgast 69 protsenti. Eestis on see protsent vaid 29,5. Isegi Türgis, Kreekas, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis saavad palgatöötajad pensionile jäädes 80–100% endisest palgast. Ida-Euroopa riikidest võivad Ungari pensionärid arvestada ligikaudu 85% ja Poolas 69% oma endisest sissetulekust. Teeme siit väga kurva järelduse, et Eestis elavad Euroopa ühed kõige vaesemad pensionärid.

Meie pensionärid ei ehitanud sambaid, vaid tegid laulvat revolutsiooni

On enam kui selge, et Eesti pensionäride alandav olukord tuli muuta. Meil ei olnud enam aega, et eakate inimeste lootusi edasi petta. Lubatud on neile palju, saadud väga vähe. Mõni valitsusliit (näiteks Mart Laari 1999. aastal võimule tulnud valitsus koos Mõõdukate ja Reformiga) tõstis pensioni vaid 1 krooni.
Meie praegused pensionärid ei ole kogu praeguse Eesti Vabariigi ajal saanud inimväärset pensioni, kuigi tegid oma parimas eas laulvat revolutsiooni ja viimased 15 aastat on andnud panuse riigi ülesehitamisse. See puudutab ka neid, kes jäävad pensionile lähiajal. Keegi neist pole jõudnud raha teenida kiidetud pensionisammastesse, et ise oma vanaduspõlve panustada.
Praeguse valitsusliidu osapooled olid Keskerakonna ettepanekuga nõus, et pakkuda ka Eesti pensionäridele korralik sissetulek. Keskerakond nõudis esimese eelistusena koalitsioonileppesse pensionitõusu lülitamist, mille kohaselt tõuseb keskmine vanaduspension esimest korda nüüd kohe 1. juulist ja teist korda veel tuleva aasta 1. aprillist.
Täpsemalt, kui alates 1. aprillist on keskmine vanaduspension 44 tööaasta puhul 2446 krooni, siis eelmisel nädalal vastu võetud seaduse järgi tõuseb see juulis 2726 kroonini ja 2006. aasta 1. aprillist 3008 kroonini. Koos varem kavandatud tõusudega tähendab see keskmise vanaduspensioni tõusu aasta jooksul 30 protsendi ehk 716 krooni võrra. On ju hästi!

Pension tõuseb ka edaspidi

Keskerakonna, Rahvaliidu ja Reformierakonna liit tunnistab, et pensionide tõstmiseks vajalikud miljardid kroonid pole riigieelarvele mitte suur kulu, vaid pigem tagasihoidlik panus eakate põlvkonna elatustaseme normaliseerimiseks. Kusjuures valitsusliit ei tee ühekordset panust – ka edasine pensionitõus on kavas, ja seda juba kõrgemalt pensionimääralt.
Kust raha võetakse? Seda on oponendid meilt palju küsinud ja ajakirjandus ei lõpeta süüdistamist riigi rahakoti tühjendamises.
Minult ja Keskerakonna ministritelt ning riigikogulastelt on rahvaga kohtumistel seda tihti küsitud. Minu arvates on hea, kui oponentidel pea töötab ja arvutatakse meiega koos. Olen nõus, et eesti inimeste umbusk on põhjendatud ja just pensionäridel pole erilist põhjust oma riiki veel usaldada. Vastaksin aga nii: kasvuindeks peab sõltuma eelkõige sotsiaalmaksu laekumisest. Kui meil majanduskasv kiireneb ja palgad tõusevad, miks siis ei peaks riigikassasse laekuma ka rohkem sotsiaalmaksu? Ja koalitsioonilepingu järgi kompenseeritakse pensionikassale teise samba maksed. See jätab pensionikassa vahendid just pensionide kindlustamiseks.

Võimuliidu üksmeel toob lahendused

Isiklikult on mul hea meel selle üle, et pensionitõusu taha tuli ka Reformierakond.
Koalitsioonides sotsiaaldemokraatide või Rahvaliiduga reformipoliitikud pensionitõusu toetada ei tahtnud. Keskerakond oli aga järjekindel ja jäi truuks oma esimesele nõudmisele – tõsta pension, ja mitte lihtsalt tõsta, vaid suurusjärgu võrra. Nii ka läks.
See näitab, et hea tahtmise ja professionaalse poliitikategemise juures saab ka raskeimad ülesanded riigis ära lahendatud. Pensionärid on igatahes selle tagasihoidliku panuse omaenda riigilt igati välja teeninud. Pigem on piinlik, et see juba oluliselt varem ei juhtunud – see on poliitikute vana võlg eakate ees.
Eelmisel nädalal võtsime Riigikogus vastu teisegi toreda seaduse – vanemahüvitis pikenes 14 kuuni. Sügisel jätkame koolitoiduga. Riigikogu jätkab korraliste saaliistungitega taas septembris, suvekuudel kohtume valijatega üle Eesti.

Soovin kõigile ilusat ja rõõmsamat suve!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)