Tervishoiureform kirvemeetodil

1996. aastal kirjutas doktor Peeter Mardna, et normaalselt saab toimida sünnitusosakond, kus tuleb aastas ilmale 900 last. Täna räägitakse, et sünnitused on haiglale „kasumlikud“, kui neid on aastas vähemalt 500. Üsna hämmastav, kuidas me valjul häälel arvestame kasumit veel sündimata laste pealt. Mingid muud argumendid peaksid siinjuures ju ometi kaalukamad olema!?

Haigekassa manipuleerib

Valga haigla avati 1997. aastal. Selle suhtes oldi siis üsna kriitilised: vale koht, sobimatu maja jne. Praegu võib aga kindlalt öelda, et haigla on Valgas olnud ja on igati hea ja täiesti omal kohal. See on suurendanud siinsete elanike turvatunnet ja usaldust oma kodukoha vastu. Päris kindlalt võib öelda, et iga tervishoiuteenus on kuldaväärt.

Valga haigla sünnitusosakonna puhul räägitakse nüüd palju majanduslikest aspektidest. Haigekassa esindaja, Naistearstide Seltsi liikmed jt võtavad sõna ja kõik nad arvavad teadvat, kuidas peab Valgas olema. Kuid kas see pole mitte siinse haigla juhtide arvutada ja otsustada, mis ja kuidas on kasumlik? Praegu jääb mulje, et sekkutakse haigla tegevjuhtimisse. Ja kas kasumlikkus peab üleüldse ainult majanduslike parameetrite alla mahtuma?

Hämmastav on seegi, et Haigekassa üritab haiglajuhtidega raha abil manipuleerida. Kuidas teisiti mõista signaale, et sünnitusosakonna sulgemisega ei vähene Haigekassa lepingu rahaline maht ja haigla juhatus saab vaba voli kasutada n-ö vabanevat raha kusagil mujal. Kas see pole sulaselge äraostmine?

Küsigem nüüd: kui suur saaks olla sünnitusosakonna sulgemisest tekkiv kokkuhoid? Valga haiglas on ööpäevaringne vereteenistus, labor, anestesioloog, kirurgia-, naistearsti-, ämmaemanda- ja lastearstiteenus. See tähendab, et kui haigla jääb toimima, siis ei kao ka eelnimetatud teenused. Kui palju siis tegelikult sünnitusabi lõpetamisega võidetakse? Väidan, et kõigest ühe ämmaemanda ja ühe hooldaja palga jagu. Kas tõesti on ühe piirkonna elujõu ja elanike turvatunde hind nii väike?!

Veel on väidetud, et Valgas puuduvad erakorralise sünnitusabi andmiseks vajalikud spetsialistid. See on täiesti arusaamatu väide. Kuna Valka käiakse tööle Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Võrust, kas siis võib ühtlasi väita, et ka Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Võrus pole õigeid spetsialiste? Nii see ju pole. Valgas töötavad väga kogenud spetsialistid Eesti erinevatest haiglatest.

Võib ju küsida: mis siis ikka juhtub, kui sünnitusosakonda Valgas enam ei ole? Selge on ju, et ainult seetõttu ei tarvitse lapsed sündimata jääda – abivajajad võib suunata Tartu või Võru sünnitusmajja. Aga kas sealsed haiglad on selleks valmis; kas sealseid meedikuid ei ähvarda läbipõlemine või on „konveieritöö“ juba igasuguse individuaalse lähenemise hävitanud?

See viimane on Valgas veel olemas, ja paljude perede jaoks on just see emotsionaalne turvalisus oluline – ämmaemand ei pea oma tähelepanu paljude vahel jagama. Jah, igas suures haiglas on samuti võimalik niisugust individuaalset teenust saada, aga raha eest. Miks peaks keegi tahtma minna Valgast Tartusse sünnitama, ja maksta selle eest, mis meil kohapeal on täiesti tasuta olemas?!

 Majanduslik argumentatsioon pole vettpidav

Täiesti kummastav oli Eesti Naistearstide Seltsi esinaise öeldu: need, kes täna on emotsionaalsed, neil on õnne olnud. Mida see siis peaks tähendama? Tunneme kahjurõõmu või sõnume ära? Paneme kahtluse alla spetsialistide pädevuse? Raske mõista.

Kindlasti on mul endal emotsionaalne side Valga sünnitusosakonnaga, kuna minu tütar on seal sündinud ja mul on sellest sündmusest ülimalt positiivsed mälestused. Kuid emotsionaalsete argumentide kõrvale suudan leida ka ratsionaalseid. Küllap näevad neid ka teised, kelle hinnangul on senised põhjendused sünnitusosakonna sulgemiseks nõrgad.

Majanduslik argumentatsioon pole vettpidav, kuna haiglat ei ole vaadatud tervikuna. Jutt spetsialistide puudumisest pole samuti vettpidav – need on meil olemas.

Valgas on välja ehitamata tervisekeskus ja renoveerima hakatakse EMO-d. See tähendab, et meie haigla funktsionaalsus suureneb. Tervisekeskusest rääkides – Valgamaal on suur perearstide puudus, ja see on tõsine mure. Kohe oleks vaja juurde vähemalt kolme perearsti, et praeguste ülekoormatud ning pensionieas või sellele lähenevas vanuses tohtrite koormus normaliseeruks.

Seega tuleks küsida Terviseametilt: kuidas see olukord on kavas lahendada? Pole juhtunud nägema ühtegi kuulutust, milles otsitakse Valgamaale perearste. Ja kui nüüd hakatakse veel haigla raviteenuseid kärpima, siis muutub olukord suisa kriitiliseks. Kas siis peavad kõik teed viima Tartu? Või püütakse mängida trumbid kätte Võru haiglale?

Sellise kirvemeetodi puhul kaotab igasugune regionaalpoliitika oma tõsiseltvõetavuse. Valga peab elama!

[esiletõste:]   Üsna hämmastav, kuidas me valjul häälel arvestame kasumit veel sündimata laste pealt. Mingid muud argumendid peaksid siinjuures ju ometi kaalukamad olema!?

ALAR NÄÄME,

Keskerakonna Valgamaa piirkonna esimees

Jaga |