Mikseri viis miksikest

ALLAN ALAKÜLA,      29. märts 2006


Grupp ekstsentriste (Sven Mikser, Mark Soosaar, Liina Tõnisson) ja sotsiaaldemokraate (Katrin Saks, Ivari Padar, Eiki Nestor, Jarno Laur) koostas eelmisel kesknädalal Riigikogus välisminister Urmas Paetile arupärimise värskes Kesknädalas Valgevene valimisi käsitleva esikülje kohta. Arupärimise luges ette Mikser.

Arupärimise preambulas jäetakse lauseosi kontekstist välja rebides, tsitaadis sõnade järjekorda muutes ja sõnu vabalt kokku miksides mulje, nagu kiidaks Vladimir Velman heaks Valgevenes toimuva. Ometi ütleb Velman juba loo sissejuhatuses: „Paraku on see Valgevene rahva valik." Arupärimises seda lauset võltsimata pole aga võimalik omistada Velmanile ja Keskerakonnale Valgevene diktatuuri toetaja silti.

Välisministeerium on informeeritud

Esimeses punktis paluvad arupärijad välisministril anda hinnang, kas Velmani arvamus väljendab Eesti ametlikku seisukohta ja kas Välisministeeriumi on sellest informeeritud.
Ajakirjanikukogemusega välisminister loeb vastamiseks kindlasti läbi Velmani artikli ning võib rahulikult nentida, et Eesti ametlike seisukohtadega Valgevene küsimuses siin vastuolu pole. Samas pole põhjust kahelda, et Välisministeerium jälgib professionaalselt, mis kogu Eesti ajakirjanduses välispoliitikaga seonduvat ilmub, ning kahe silma vahele pole jäänud ka Kesknädal.
Teiseks tahavad arupärijad teada, kas välisminister peab kohaseks, et Kesknädala uudisloo autor väljendab pealkirjas seisukohta justkui tegeleks rahvusvahelised organisatsioonid ja Euroopa riigid „väljapressimisega". Välisminister teab, et erinevalt Valgevenest on Eestis ajakirjandus vaba. Ning kahtlemata on meie ajakirjanikel vabadus artikleid pealkirjastada vastavalt oma parimale äratundmisele. Välisministri ja parlamendifraktsiooni sekkumine sellesse, kuidas pealkirjastab oma lood rahva poliitikaleht, oleks jõhker ajakirjandusvabaduse piiramine.

Sotsiaalantennita vasakpoolsed

Kolmandaks tahavad arupärijad teada, kas välisminister on palunud Keskerakonnalt hinnangut Valgevene valimistele. Arupärijad jätavad märkimata, et välisminister pole tundnud huvi ka näiteks Rahvaliidu seisukohtade suhtes Valgevenes toimuvasse. Aga küsija suu pihta, mõistagi, ei lööda.

Neljandaks tahavad arupärijad teada: „Millistes Valgevene naaberriikides on Välisministeeriumi andmetel viimastel aastatel muudetud riigikorda ja millised repressioonid on sellistele muutustele järgnenud?"
Arupärimises viidatud Kesknädala artikkel räägib siiski mitte riigikorra muutmisest, vaid sellest, et riigikorra pöördudes järgnevad repressioonid, hakatakse jagama riigivara, tekivad tööpuudus ja asotsiaalide klass. Välisministeeriumi asi pole ehk anda hinnanguid Eestis toimuvale, kuid täpselt samasugused nähtused on omased eranditult kõikidele Valgevene naaberriikidele, alustades Venemaast ja Ukrainast ning lõpetades Läti, Leedu ja Poolaga.
Kui ekstsentristid ja sotsid pole seda tõesti täheldanud, puuduvad neil vasakpoliitikuile vajalikud sotsiaalantennid.

Kus on opositsiooni konsensus?

Lõpuks tahavad arupärijad teada: kas välisministri hinnangul on valitsuskoalitsioon oma välispoliitilistes seisukohtades ühtne?
Küsimus on asjakohane, kui mõelda näiteks Euroopa põhiseaduse lepingu ülessoojendamisele, Eesti jätkuvale osalemisele Iraagi okupeerimises ning – miks mitte ka – Eesti-Vene piirilepingule.
Aga vähemalt sama asjakohane on märkida, et ka opositsioonil pole neis välispoliitilistes küsimustes konsensust. Ja kas peakski olema?
Vastuvaidlemata allumine väljast tulevale käsule on omane diktatuuririikidele ja kolooniatele. Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivusse uskuva Kesknädala arvates on Eesti siiski vaba riik, kus avalik tõerääkimine pole veel karistatav.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)