Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Põltsamaast sai Eesti konservatismi häll

JAAN LUKAS,      04. aprill 2012

2000. aastal Eesti Maaliidu, Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna ning Eesti Maarahva Erakonna liitumisel tekkinud Eestimaa Rahvaliit koondas endasse parematel aegadel üle 8600 liikme, võitis Keskerakonna toetusel 2001. aasta presidendivalimised, kus riigipeaks sai Arnold Rüütel. Saavutas märkimisväärset edu 2003. aasta parlamendivalimistel, mille tulemuseks oli 13 kohta Riigikogus, ja on järjepidevalt edukas kohalikes omavalitsustes. Tervikuna tabasid aga erakonda hiljem tagasilöögid.
 

Oma rolli mängis kindlasti ühe kõigi aegade populaarsema poliitiku Villu Reiljani ühiskonnaelust kõrvaldamine juriidiliste nippide abil. Tipptegijate hulka ei toonud Rahvaliitu ka tuntud avaliku elu tegelaste Juhan Aare ja Jaan Tootsi saamine erakonna esimeheks. Eelviimane Rahvaliidu juht, Rakke vallavanem Andrus Blok saavutas 2011. aasta parlamendivalimistel isiklikult hea tulemuse, kuid erakond jäi Riigikogust välja.



Pille kokku ei pandud

Siiski ei pandud pille kokku ega korraldatud omaenda matuseid. Küll tuldi 24. märtsil Põltsamaale kongressile, kus otsustati erakonna nimi muuta - Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks. Senised rahvaliitlased moodustavad nüüd ühtse poliitilise jõu Eesti Rahvusliku Liikumisega.


Rahvaliidu kongressi 234 delegaadist märkimisväärne enamus pooldas erakonna nimetamist Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks. Rahvaliidu esimees, Põltsamaa kandi majandustegelane Margo Miljand, kes 232 häälega valiti Konservatiivse Rahvaerakonna etteotsa, selgitas: „Nimel Eestimaa Rahvaliit pole viga midagi ja erakond on seda väärikalt kandnud. Peame aga mõtlema poliitikamaastikule tagasitulekule. Toonitades, et oleme rahvuslik-konservatiivne erakond, peaksime seda ka oma nimes välja tooma."


Miljand kõneles ka Eesti valuküsimustest. „Meil pannakse kinni koole ja ka erikoole. Kuhu siis need teistest erinevad lapsed õppima lähevad? Eestil pole raha koolide ja päästeteenistuse jaoks, küll aga jätkub seda Kreeka võlgade garanteerimiseks."


Miljandi arvamused inspireerivad paralleele tõmbama konservatismi rajaja, 18. sajandi Šoti filosoofi Edmund Burke'i seisukohtadega, et muutusi ei tohi teha kiirustades, järsult ega vägivaldselt.



Arnold Rüütel ei pea õigeks jätkuvat lausliberaalsust

Kongressil viibinud Rahvaliidu auesimees president Arnold Rüütel toonitas, et lausliberaalsusega enam edasi minna ei saa, mida tõestas ka õpetajate streik. „Euroopa on juba tõestanud, et maksimaalsele kasumile orienteeritud parempoolne poliitika on jooksnud ummikusse ja tekkinud on vajadus konservatiivseks renessansiks. Konservatiivid on rõhutanud, et turg üksi ei saa olla hea ühiskonna jaoks piisav tingimus."


Rüütel tundis muret ka selle üle, et kahekümne aasta vältel pole meil välja kujunenud tugevat keskklassi. Veel toonitas ta nii mitmeparteilisuse kui ka parteisisese demokraatia jätkuvat vajalikkust.


Rüütli sõnul oleks igati kahjulik, kui Eesti poliitikasse jääks domineerima vaid kaks erakonda. Tema ja proua Ingrid Rüütel, kes samuti kongressil osales, tegid ka parandusettepanekuid Konservatiivse Rahvaerakonna programmi.


Küllap leidub ka kritiseerijaid, kes peavad kunagise EKP Keskkomitee põllumajandussekretäri ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe poolehoidu konservatismile silmakirjalikkuseks. Aga kas mitte põllumehed ei esindanudki konservatismi nõukogude aja tingimustes? Tänu nendele olid põllud haritud, arendati piima- ja lihatootmist, külad ei jäänud inimestest tühjaks.



Klassikalist peremudelit tuleb väärtustada

„Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond lähtub põhimõttest, et esmatähtsaks peab olema inimene, mitte raha. EKRE põhimõtted ei kaldu kuigi palju kõrvale Rahvaliidu joonest, juhtmõtteks jääb endiselt - Kodust Algab Eestimaa. Eestis peab olema võimalik igal pool elada," ütles Palamuse vallavolikogu esimees Toomas Tuula.


Ka Torma vallavolikogu esimees Meeri Ottenson avaldas arvamust, et Rahvaliidu ideed elavad edasi Konservatiivses Rahvaerakonnas. „Konservatiivne oli meie erakond ennegi, uus nimi täpsustab seda maailmavaadet veelgi. EKRE on aldis uuendustele, kuid väärtustab ka traditsioone. Väga suureks väärtuseks on klassikaline pere, mille on loonud mees ja naine, sest muidu pole võimalik eesti rahva juurdekasv," ütles Ottenson.


Konservatiivsesse Rahvaerakonda astusid ka MTÜ Eestimaa Rahvusliku Liikumise liikmed. Eestimaa Rahvaliit oli ühendusega eelnevalt koostööprotokolli sõlminud.


„Põltsamaa kongressil tekkis uus rahvuslik konservatiivne jõud, keda poliitikamaastik ammu vajas. Lähtuma peab sellest, et kodanikud on mitte objektid, vaid subjektid - riigi kandjad, rahva väärtuste edasiviijad," ütles Eestimaa Rahvusliku Liikumise eestvedaja Aivar Koitla. „Rahvaliidu liikumine konservatismi poole algas siis, kui erakonnast lahkusid need liikmed, kellest praeguseks on saanud sotsiaaldemokraadid. Eesti Rahvuslikku Liikumisse kuulujate tulek kindlustab alalhoidlikku ideoloogiat veelgi," arvas ta.


Ülemaailmselt tuntud konservatiivideks on Soome riigimees ja väejuht Carl Gustav Mannerheim, Lääne-Saksamaa kantsler Konrad Adenauer, Ameerika Ühendriikide president Roland Reagan, Poola riigitegelane Lech Walesa jmt.


Millisele positsioonile Eesti või rahvusvahelises mastaabis jõuab 41-aastane majandustegelane, Põltsamaa jahiseltsi esimees ja suure pere isa Margo Miljand või mõni teine EKRE juht, näitab ajalugu.


JAAN LUKAS, Jõgevamaa ajakirjanik

 



Viimati muudetud: 04.04.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail