Ida-Virumaa vajab tulevikuvaadet

Kaljuvee tõi esile kolm piirkonda iseloomustavat olulist potentsiaali. Esikohale seadis ta Ida-Virumaal elavad inimesed, järgnesid sealsed maavarad ja piirkonna asukoht.

Kõige tähtsamaks pidas ta seal elavat 150 000 inimest, kelle isikus on tegu tehniliselt väga haritutega, kel on tohutut tarkust ning kes on tõestanud oma lojaalsust riigile ja paikkonnale.

Teiseks potentsiaaliks on maavarad. „Kogu põlevkivitehnoloogia, olgu see siis keemia või energeetika, on ju potentsiaal,“ rõhutas Kaljuvee. Tema sõnul on viimase kümne aasta jooksul ainuüksi Eesti Energia dividende ära jagatud 650 miljonit. Riigieelarvesse on saastemakse, veekasutusmakse ja ressursimakse laekunud peaaegu 600 miljonit, millest pool on tulnud otse riigieelarvesse. „Kui räägime maapõuest ja maavaradest, siis järeldub, et Eesti maavarad on Põhja-Eestis, Virumaal.“

Kolmas potentsiaal on asukoht. „Palju on räägitud sellest, et võiksime olla Euroopa Liidu värav Euraasiasse. Kas me täna seda oleme? Viimasel Narva arengukonverentsil ütles Tiit Vähi, et me oleme ehitanud Berliini müüri Narva jõele,“ märkis Kaljuvee. „Täna ei ole Venemaal meid vaja. Tal pole aega meie jaoks. Meil ei ole mõtet tema kallal nokkida, katsume sõbralikult läbi saada,“ selgitas Kaljuvee. „Kuidas me Ida-Virumaal koos idavirumaalastega ennast üleval peame, see on Eesti eksisteerimise küsimus,“ tõdes ta.

Toetused Virumaale

Minister Jaak Aab andis ülevaate Ida-Viru maakonna praegusest olukorrast. „Ida-Virumaa on üks kiiremalt kahaneva rahvaarvuga piirkondi Eestis ja on seda kahjuks ka prognoosides,“ ütles ta. Ida-Virumaa on aastail 2002–2016 kaotanud 9 protsenti oma elanikkonnast.

Aab selgitas, mida on kavas teha Ida-Virumaa elukvaliteedi, majanduskeskkonna ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks. „Riigil on plaanis suunata aastatel 2017–2020 Ida-Virumaale ligikaudu 200 miljonit investeeringuid. Enamasti on tegemist investeeringutega, mida rahastatakse välisvahenditest, näiteks investeeringud esmatasandi tervisekeskustele, tööstusalade ja transpordi infrastruktuurisse ning riigigümnaasiumidesse, aktsioonid LEADER-i ja kalanduspiirkonna strateegiate elluviimiseks,“ ütles Aab. Ta lisas, et valitsus on just sel aastal otsustanud Narva rajada Sisekaitseakadeemia õppe- ja treeningkeskuse. Riigikeele õppe toetamiseks avatakse piirilinnas Eesti Keele Maja.

Mitmed ministeeriumid rakendavad ka Ida-Virumaale suunatud erimeetmeid. Sotsiaalministeerium annab 2016–2018 Töötukassa kaudu ajutise meetmena Euroopa globaliseerimisfondi vahenditest ning tööhõiveprogrammi eelarvest täiendavate tööturuteenuste ja töökohaloomise toetust. See meede oli ja on mõeldud reageerimiseks suurkoondamistele, mis viimastel aastatel on toimunud, ning peaks aitama tööle piirkonnas töö kaotanuid ja vähendama kõrget regionaalset tööpuudust. Viimase paari aastaga on loodud selle meetme raames umbes 500 uut töökohta; paketi kogumaht on 7,7 miljonit eurot. Sellest toetatakse ettevõtjaid, kes võtavad inimesi tööle. On planeeritud ka riigiasutuste ja riigipalgaliste töötajate ületoomist Tallinnast. Kolme aasta jooksul peaks Ida-Virumaale tulema 120 täiendavat riigipalgaliste töökohta.

Ühtne Virumaa

Mihhail Stalnuhhin andis ülevaate Ida-Virumaal ja Narvas valitsevatest meeleoludest ning seda mõjutavatest teguritest. Ta pidas tähtsaks piirkonda suhtumise muutmist, positiivse maine kujundamist.

Tema sõnul on sellise piirilinna jaoks kõige tõhusam ära kasutada piiril olemist, s.t transiiti, logistilisi ladusid, turismi jne. „Meil on ehitatud tööstusalal kaks tohutu suurt transiitladu, aga need seisavad praegu tühjana. Meil oli seal 37 maatükki, kuhu võis tulla 37 ettevõtet… Siis aga hakkasid peale kõik need sanktsioonid, millest tohutult kaotasid meie põllumajandus ja transiit,“ selgitas Stalnuhhin. „Selles, kas areneb mingi ettevõtlus Võrus, Valgas või Narvas, me ei erine – meil on ühed ja samad tingimused,“ märkis Stalnuhhin. Ta toonitas, et kui ollakse Euroliidu piiril, siis on kõige tähtsam, et naaberriigiga oleks hea majanduslik koostöö.

AIVAR JARNE,

Kesknädal

Jaga |