Reformierakond poeb pseudoprobleemide taha

Valimiste ühildamise plaani taga võib aimata Reformierakonna vastumeelsust valimiste suhtes üldse. Ometi on valimised esindusdemokraatia lahutamatu osa. Aga eks see ole ka arusaadav - kellelegi ei meeldi kaotada ning vähesed oskavad kaotada. Reformierakond nende hulka ei kuulu ning püüab uute krutskite abil esitada oma seisukohta enamuse arvamusena.

Kui vaadata tagasi aastasse 2003, mil otsustati põhiseadust muuta selliselt, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimised hakkaksid toimuma iga nelja aasta tagant, siis seisis seaduseelnõu seletuskirjas, et muudatus annab võimaluse mõõta valija usaldust iga kahe aasta tagant. Nüüd, kui suurem osa rahvast näitab üles rahulolematust valitsuse vastu, leiab valitsuspartei, et õigem on mängureegleid muuta ja Eesti inimeste hääl vaikima sundida - selle asemel, et valimistulemustest järeldusi teha ja endale tunnistada, et aeg on tagasi astuda.

Tundub, et, oskamata väärikalt kaotada, puudub Reformierakonnal ka võime ajaloo õppetundidest järeldusi teha. Meenutame, kuidas kohalike valimiste eel muudeti Tallinnas valimissüsteemi, eesmärgiga pealinnas võimule tulla. Või kuidas 2002. aastal jagati Virumaal ühtne Riigikogu valimiste ringkond eraldi Ida- ja Lääne-Virumaaks. Kuna valimisringkondadega trikitamine ei õnnestunud, loodetakse valimiste kuupäevadega saavutada seda, mis seni pole välja tulnud, - Keskerakonda ja eelkõige Edgar Savisaart valitsusest eemal hoida.

Muudatus on kasulik ainult Reformierakonna tagatoapoliitikale, veelgi süvendades rahva ja poliiteliidi vahelist lõhet. Kui ühel päeval on kahed valimised, on selge, et ühed teemad jäävad varju. Pole raske aimata, millised. Üleriigilise leviga massimeediakanaleid ei huvita kohalikud probleemid, kui tegemist ei ole just Tallinnaga.

Tegelik probleem riigis pole ju valimised, vaid läbikukkunud majanduspoliitika. Reformierakonna viljeldav majanduspoliitika ei ole hiilanud jätkusuutlikkusega. Öeldu tõestamiseks piisab faktist, et töötute arv Eestis ligineb 200 000-le.  Kümned tuhanded kodulaenu võtnud pered on väga tõsistes raskustes. Väga paljud neist on Reformierakonna valijad - sest veel mõni aasta tagasi soovitas peaminister Ansip ise rahval laenu võtta ning just Reformierakond keeldus isegi arutamast laenuintresside tulumaksuvabastuse tühistamist, kuigi seda tollal tungivalt nõudsid   Eesti Pank, majandusminister Edgar Savisaar ja rahandusminister Aivar Sõerd.

Teise valitsuserakonna, IRL-i juht Mart Laar ütles oma erakonna suurkogul peetud kõnes, et valitsuse töö edukust saab mõõta selle järgi, kas tööpuuduse kasv on aasta lõpuks peatunud või mitte. On ilmselge, et seades eesmärgiks vaid tööpuuduse kasvu pidurdamise, ei tehta piisavat leevendamaks sotsiaalset kriisi, mida töötute armee kaasa toob. Tegeldakse probleemiga n-ö makrotasemel, arvude taga inimest ei nähta.

Vähe sellest, et valitsus ise ei võta tööpuuduse vastu võitlemiseks midagi ette, ta ei lase ka teistel midagi teha. Näiteks ei toetanud valitsuserakondlastest riigikoguliikmed eelnõu, mis oleks tööandja vabastanud töötu töölevõtmisel sotsiaalmaksu tasumisest.

Headel aegadel valitsuse ärgitusel laenu võtnud perekonnad on laenu tagasimaksmisega raskustes. Just valitsus oli see, kes õli tulle valas, vestes muinasjutte igavesest majanduskasvust ja pidevast palgatõusust. Täna on kodulaenuvõtja täielikult panga omavoli küüsis - langenud kinnisvarahinnad tähendavad laenuvõtja jaoks olukorda, kus laenu tagatise väärtus on laenujäägist väiksem ning tagatise sundmüük ei kustuta laenu. Olukord, kus kõik riskid tehingu ebaõnnestumisel jäävad vaid laenuvõtja kanda, ei ole õiglane ning soodustab laenuandjate vastutustundetust laenude väljastamisel.

Mõlemad 2009. a valimised tõestasid, et rahva arvates ei ole valitsus oma tööülesannetega hakkama saanud. Kuid valitsuserakonnad leiavad, et sel juhul tuleb tähelepanu suunata mujale - rääkida X-päevast, mil korraldada valimisi, ja sellest, et toetatakse Ilvese jätkamist presidendina jm kolmandajärgulist. Ilmselt elab valitsus mingis teises maailmas, kus on kõige olulisem nuputada kavalaid skeeme oma võimu säilitamiseks. Kas täna ikka on Eesti inimeste suurim mure, kuidas ignorantset ja empaatiavõimetut Reformierakonda igavesti võimul hoida?

PRIIT TOOBAL,   Keskerakonna peasekretär

Jaga |