Valimiseelne „õigusemõistmine“ läks lahti

Kogu see poliitiline madistamine toimub meil põhiliselt teljel vasakpoolsus–parempoolsus, kus „vasakuid“ esindavad vasaktsentristlikud-tsentristlikud KE ja Rahvaliit, ning „paremaid“ RE ja IRL, kes paraku küll juba paremäärmusse kalduvad.

Õilsaim eesmärk peaks olema valimiseelsel perioodil ennast reklaamides seada esmaseks prioriteediks kogu rahva elujärje edendamine-parendamine, seda ka majanduslanguse tingimustes. Ometi tuleb kahetsusega nentida, et kui üks osapool püüab ennast reklaamida rahva elujärje parandamisega, siis teine teeb sedasama  vastaspoole mahategemisega. Sihiks ei ole enam rahva elujärje parandamine, vaid vahendeid valimata võitlus võimulejäämise eest.

Kui totalitaarrežiimid maailmas läbi aegade ei tseremoonitsenud kellegagi – natist kinni ja ilma põhjust otsimata surmalaagrisse! – , siis täna ei lähe see enam läbi. Nüüd on võtted  rafineeritumad: võim teeb endale ise  seadused, mille alusel on võimalik  kasvõi vihavaenlasest naabri vihje alusel lasta jõustruktuuridel läbi otsida või kinni pidada ning alustada lõputut kohtusaagat ka kõige korralikuma või riigitruuma inimese vastu, kui vaid ta nägu ei meeldi või ta konkurenti segab. Ehk nii nagu veneaegse liiklusmiilitsa autokontrollimine: no nii kaua otsin, kuni ikka mingi vea leian!

Kahjuks hakkavad sellised erandid viimasel ajal Eestiski reegliks saama. Meie parempoolsed ebaausate võtetega võimule trügivadki. Mäletame Tallinna abilinnapea käerauastamist, Kadrioru lavastust presidendivalimiste nurjamiseks, Villu Reiljani lõputut süüdistamist, Pronkssõduri valevõtete varal kalmistule viimist jne.

Näen juba enda poole näpuga vibutajaid: no muidugi, keskid kardavad kontrolle, sellepärast see neid ärritab! Kaugel sellest – arvan, et Keskerakond ei karda seaduslikke kontrolöre – kartma peab, kui seaduslikkust hakatakse kuritarvitama "rahvavaenlaste" väljaselgitamise-sildistamise tagamõttega, mis omakorda meie "vaba" meedia toel välja valitud ohvritele pikaks ajaks kinnistatakse.

Näiteks nüüd Pärnu linnapea ja abilinnapea juhtum: ülipõhjalik läbiotsimine kõikvõimalikes kohtades vaid vihje alusel – no seal peab ju midagi leiduma! Ja "süüdistuseks" oli vaid kahtluse kahtlustus:  olevat vaid soovinud (mitte teostanud!) eelistada seda kauaaegset teede hooldajat, kes konkurssi ei võitnud, ja mitte-eelistamine seisnenud vaid selles, et konkursi võitjale Rapla Teed esitati täiendavaid küsimusi garanteerimaks võitja suutlikkust aastaringselt Pärnu teid hooldada, sest kui firma hakkama ei saa, siis on süüdi   linnavalitsus.

Paneb vaid imestama, milliste pseudosüüdistuste toel püütakse eelolevateks valimisteks konkurente rajalt maha võtta, sest kohtuprotsesside lõputu venimine on ju vaid vesi võimustruktuuride veskile. Kunagi pärast valimisi võib ju konstateerida, et süütõendite ebapiisavuse tõttu menetlus peatati, nagu see Tallinna abilinnapeaga juhtus. Samas aga rivaalid tormasid hõiskama: ega teda ju õigeks ei mõistetud!

UDO KNAPS, Raplamaa

Jaga |