Sinu valik: külm laugas või soe kodukolle

 Sisepoliitiline sõda Savisaare vastu on taganud osale seltskonnast mugava äraolemise. Palgalised valitsusmeelsed on kaua eksitanud valijaid ja ühiskondlikku suunataju. Reformierakond on juba nagu moehaigus, või nagu Marati masstoodangudress, mis surutakse kõigile selga.

Aus kriitika toob jõukama Eesti

Kui peaksin reformiste tunnustama, teeksin seda kahe asja pärast. Alustuseks kiidaksin nende reklaamiinimesi leiutatud „kuldmuna” eest – kuidas on võimalik valijatele edukalt müüa reklaami, mis pakub õhukesi kartulikoori väärt kraami pähe. See on valetamise kõrgem pilotaaž.

 Kui aga loeme Riigikontrolli „Ülevaadet riigi vara kasutamisest ja säilitamisest 2013.–2014. aastal”, saame ikka ja jälle uuesti aru, et Reformierakonna juhtimisel oleme jõudnud sügavale sohu, kus vasakul ja paremal haigutavad külmad laukad.

 Me ikka maksame oma õpetajatele kolm korda vähem palka kui Soomes. Meie ravijärjekorrad on viimasel üheksal aastal pikenenud. Meie Haigekassa kulud ületavad tulusid juba pikemat aega. 2014. aastal on pensionikindlustuse puudujääk 380 miljonit eurot (puudujääk kasvas ühe aastaga 20%). Tervishoius tegeleme tagajärgedega ja ennetustegevusse jätkuvalt ei panustata.

Ja veel, Haigekassa vahenditest läheb terviseedendusele ainult 0,1% ning perearstile eraldatu ei korva tegelikke vajadusi. Maailma Terviseorganisatsioon on hoiatanud Eestit tervishoiusüsteemi kokkuvarisemise eest, samas on ravikindlustuseta inimeste hulk ikka veel liiga suur – Riigikontrolli andmetel üle 50 000.

 Majanduskasvus jäime mullu Lätile ligi kahekordselt alla. 15 aastat pole suudetud lahendada Eesti ekspordi põhiprobleeme – sihtturgude vähesus ja sõltuvus Venemaast on viimase paari aastaga hoopis suurenenud.

 Milleks siis kogu see julgeolekust vadistamine ja poisikeselik poseerimine lennukite taustal? Aasia turgudest minister Sulling ainult unistab ja Soome eeskuju ei suudeta mingilgi moel rakendada.

Reformierakonna „kuldmuna“ varjab allakäiku

Kurba loetelu võiks jätkata, aga sel pole mõtet. Reformierakondlased sisendavad endale, et piisab avalikkuse tähelepanu all maratoni jooksmisest, edvistamisest tankide taustal ja trügimisest meelelahutussaadetesse. Jah, „kuldmuna“ saamiseks piisab! Kuid vaesuses elavad lapsed, majanduspõgenikud, allakäiv tervishoiukorraldus, üleüldine palgavaesus – kes selle eest vastutab?

 Vastus: vastutab peaministri erakond.

Kui valijale sobib vähenev rahvastik ja orjatööjõule toetuv majandus, siis on reklaamitööstuse „kuldmuna” aupaistet väärt. Kui valija on tark, siis annab ta pärast nii jõhkrat mängu valitsuse juhtparteile punase kaardi – selle, millest kirjutas ka Muuli.

Igas erakonnas leidub tublisid tegijaid

Ja teine põhjus, miks ma soovin Reformierakonda kiita, on see, et selles on üks tubli mees, kes võitleb Haapsalu raudtee eest. Lauri Luik on Riigikogu liige, kes on kaheksa aastat üritanud muuta Taavi Rõivase, Arto Aasa, Kristen Michali, Meelis Atoneni ja Kalev Lillo mõtteviisi Haapsalu raudtee kasuks. See pole veel õnnestunud, aga peaksime hindama seda, et mees on vähemalt üritanud.

 Lauri ütles mulle viimati, et ei sobi Reformierakonda ainult kritiseerida, peab ka tunnustama. Kriitikast võib siiski kasu olla! Opositsioonikukkumisest on ju kasu, isegi Juhan Partsil hakkasid võimult eemal olles tekkima rahvalähedamad seosed! See on kindlasti Tõnis Paltsi teene, aitäh Tõnis! Neeme Suurt kiidan samuti raudtee toetamise eest, aga miks Urve Palo venitab? Ei mõista!

 Riigijuhtimise kvaliteet vajab taseme kiiret tõstmist. Tunnistan, et olen liialt kinni jäänud Riigikontrolli raportitesse ja inimarengu aruannetesse.

Rahva tahe või ainult meelelahutus?

Olen nõus – leiab ka positiivsemaid kirjutisi ja ülevaateid. Meil on ilusas sõnastuses põhiseadus, meie kirjanduse „toodang” ühe inimese kohta on Euroopa Liidus esireas, Tartu Ülikool on maailmas 600 parima hulgas, Skype kuulub nüüdiseestlase määratlusse, meie õhk on Hiina suurlinnadega võrreldes ülipuhas, kristalne põhjavesi on meie tuleviku tagatis, meil on veel nii hariduses kui ka spordis missiooniinimesi, kes on nõus ka ilma suurema rahata panustama.

 Rõõmu otsime ja rõõmu ka leiame, aga poliitik ei tohiks oma maailmapilti valijale peale suruda ainult läbi Kanal2 taseme. Eksperdid pluss rahvas pluss põhiseadus peavad olema tegutsemise aluseks.

 Muuli eksib – mitte demokraatia üksi pole löögi all, vaid seal on kogu rahva saatus. „Kuldmuna“ pole Eesti rahva kuningas – kuningaks on valija, kes otsustab. Ja valijal on valida: kas külmad laukad või põhjamaiselt soojad kodukolded?

JAANUS KARILAID, Keskerakonna juhatuse liige

Jaga |