Mis juhtus Keskerakonna volikogus?

HEIMAR LENK,      09. juuli 2003


Pühapäeval, nädal tagasi, möllasid kauni Kanepi Gümnaasiumis poliitilised kired. Keskpartei kuulsamad tegijad arutasid siin iseseisva riigi tulevikku. Järgmisel päeval kirjutasid ajalehed Keskerakonna võimalikust lõhenemisest.

Eestil pole teist valikut?

"See on küll kõige halvem põhjus, miks Liiduga ühineda." Nii arvas erakonna esimees. "Ma ei saa öelda, et Euroopa Liit oleks üdini halb või läbinisti hea," ütles ta. "Mina tegin oma põhitöö ära 80ndate lõpul ja 90ndate algul. Nüüd las ütleb oma sõna järgmine põlvkond. Kui tahetakse nii, siis tehtagu nõnda, kui tahetakse vastupidi, siis pole ka midagi katki. Ei tohi aga udutada ega musta valgeks rääkida." Kuigi esineja tõstatas ka küsimuse Eesti iseotsustamise õiguse säilimise kohta, ei kallutanud Savisaar saali mitte poole sõnagagi liitumise vastu hääletama.
Seevastu Peeter Kreitzberg ei teinud oma ambitsioonidest saladust ja kutsus volikogu kohe sealsamas saalis euroliitu pooldavat avaldust vastu võtma. Eriti muretses Kreitzberg peagi Londonis toimuva Euroopa liberaalide kohtumise pärast, kuhu tal ilma pooldava paberita piinlik minna. Avaldus ise jättis lohiseva mulje. Selle viimane lõik aga tekitas suure hämmelduse saalis ja jäi mõistmatuks isegi redaktsioonikomisjonile. "Kui valitsus kinnitab, et suudab välistada Eesti elanikkonna elujärje märgatava languse Euroopa Liiduga ühinemise algaastatel, toetame Eesti kohest liitumist Euroopa Liiduga ..."
Kes pidi selle valitsuse kinnituse Kanepi koolimaja saalis hankima? Kust tuli ühtäkki hirm rahva elatustaseme languse pärast. Siiani on kinnitatud, et liitumisest võidavad kõik elanikkonna kihid.

Iseseisva riigi kodanik otsustab ise

Sellise sisuga avaldus 14. septembri referendumi kohta võetigi volikogus vastu. Poolt oli 35 ja vastu 15 häält. Saab seda nimetada lõheks, millest partei aseesimehed Kreitzberg ja Mikser pressis laialt on rääkinud?
Küll jäi lõpliku hinnanguta küsimus Eesti iseseisvuse säilimisest. Võrdsete riikide liidus ei saa ju olla ühte riigipead, kuid kahte põhiseadust. Kuidas saab võrdsuse puhul olla euroseadused ülimuslikud liikmesriikide seaduste suhtes? Kas kuulab keegi meie kuue saadiku häält, kui europarlamendis istub ühtekokku 736 saadikut. "Meie kuue hääl on seal kui sääse hammustus karule," iseloomustas seda seisu juhatuse liige Peep Põdder. "Kuidas astuda liitu, mille põhiseadust rahvas pole näinud ja mitme tuhande leheküljelise ingliskeelse liitumislepinguga on tutvunud vaid üksikud asjatundjad," esitas ta retoorilise küsimuse. Keskerakonnas on dokumendi läbi lugenud vaid majandusteadlane Olev Raju.
Volikogu läks laiali veendumusega, et Keskerakonna poolt algatatud eurodebatt on teenimas iseseisva riigi ja vaba rahva huve. Et sellega kasutatakse kodanike põhiseaduslikku õigust oma riigi juhtimisest osa võtta. Kui selle õiguse kasutamise vastu protesteerimiseks mõni parteilane Keskerakonnast välja tahab astuda, nagu kaks aseesimeest viimastel päevadel ajakirjanduses on ähvardanud, siis jääb vaid neile head teed soovida.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)