Neli võitu, üksteist kaotust

ALLAN ALAKÜLA,      02. mai 2007


Võidud

PRONKSKUJU ON LÄINUD: Selle faktiga on eestlaste enamus avalikult ning märgatav osa venelastest vaikimisi rahul. Rahulolu aluseks on siiski naiivne lootus, et koos tülipaiga maatasa tegemisega kadus ka tüli allikas.

VASTANDUS PÄTTIDEGA: Et Rahvusraamatukogu ees skandeerinud suhteliselt rahumeelne mass suudeti gaasi, paukude ja kumminuiadega transformeerida Pärnu maanteel laamendavaks ning „Rossija!" skandeerivaks jõuguks, oli Eesti eriteenistuste suur võit.
Informatsiooniliselt teenindas seda rindelõiku Kanal2 (TV3 kaamerat hoiti politsei turvatsoonis Kaarli kiriku kõrval; ETV reaktsioon oli hoopis tömp). Ilma särtsaka telepildita vastanduks Eesti täna distsiplineeritud, enesekindla ideoloogilise vastasega (mäletame ju küll, kuidas Rahvarinde põhitugevus oli masside rahumeelne distsipliin). Ma ei usu, et Ansip oleks samasugust lõhutud klaaside taktikat tihanud rakendada oma koduses Tartus.

TÕE HETK: Nüüd sai kõigile selgeks, et jutt integratsioonist oli Euroopa Liitu saamiseks (seega igatpidi ülla eesmärgi nimel) mõeldud suur vale, mida kahjuks jäid uskuma ka paljud Eesti poliitikud ise. Tõe hetk lõi eelduse reaalse integratsiooniga tegelema asuda.

VALITSUSE KUKKUMINE: Eestlaste marurahvusliku meeleolu üles kütnud Reformierakond kinnistas endale Isamaa ja Res Publica Liidu hääli. Sellest tekib koalitsioonis vältimatuid lisapingeid ning sõltuvalt sündmuste edasisest käigust viib see Ansipi langemiseni varem, kui seni prognoositud, ehk veel enne kohalike valimiste kampaania algust.


Kaotused

HÄVIS RIIGI BRÄND: Kui seni oli taasiseseisvunud Eesti nii sise- kui ka välistarbimises toiminud brändiks kodurahu, võimekus tulla kõikidest olukordadest läbi vägivallata, siis nüüd on see kaubamärk purustatud.

JULGEOLEKU TOOTJAST JÄLLE TARBIJAKS: Eelkõige Euroopa Liidus on Eesti nüüd liitumiseelsed probleemid salaja kaasa toonud riik. Eesti kauge unistus tõusta Soome või Norra kombel rahvusvahelisel tasandil tunnustatud rahusobitajaks, lükkus aastakümneteks edasi. Eesti musterriigi roll Ukraina, Gruusia, Moldova ja Valgevene innustamisel lahtub. Eestist kui rahvusvahelise julgeoleku tootjast sai jälle selle tarbija. Teda ei päästa Soome ja Rootsi kinnitused, et tegu on siseasjaga, kui Eesti ise kavatseb oma probleemid Venemaaga viia Euroopa Liidu palge ette.

HIRM AVALIKU SÕNA EES: Vabariigi Presidendi üleskutsele ebasobivatest kommentaaridest hoiduda järgnes Postimehe ja Delfi kommentaariumide ajutine sulgemine. Pigem juhusliku kokkulangevusena eelnes sellele Mart Ummelase ja Rein Veidemanni teisaldamine Vikerraadio Rahva Teenritest.

MAJANDUSKASVU AEGLUSTUMINE: Kuigi mõne idioodi meelest ongi see soovitav tagajärg inflatsiooni alandamiseks ja eurole üleminekuks, tähendab majanduskasvu aeglustumine palkade külmumist, uute ettevõtete loomatajäämist, ettevõtete pankrotte, paratamatult ka pensionide vähendamist.
Välisinvesteeringute tulek pidurdub. Eesti, mis pole alates Estonia hukust täitnud päevade viisi rahvusvahelist telepilti, sattus nüüd kaadrisse välisinvestori jaoks veel hullema asjaga – kodurahu puudumisega. Pariisi mäsude väline analoogia ei lohuta, kuna meil on end allasurutuna tundva vähemuse proportsioon vähemalt kolm-neli korda suurem.

TÖÖJÕU VÄLJAVOOL: Ei usu, et siinsed venelased läheks massiliselt Venemaale. Kuigi Vene tugeva majanduskasvu tingimusis on Peterburi ja Moskva juba vägagi ahvatlevad. Läände lähevad nad aga küll senisest suurema innuga. Niisamuti tunnevad end praeguses õhustikus surutuna intelligentsemad eestlased, kes hoolivad oma laste saatusest. Mis tähendab, et meie praegune töökätepuudus süveneb veelgi.

VÄHENEB TURISM: Turismis (nii tavareisijad kui ka konverentsid) tunneme kahanemist ilmselt juba sel suvel. Ei usu, et sellest võidab Riia, sest ka seal on samamoodi vene probleem. Kui meie kaotusest keegi võidab, siis võib-olla Helsingi. Seejuures ei tule põhikaotus Vene turistide vähenemisest, vaid pelglikumad on ikka meie Lääne külalised.

KANNATAB EKSPORT: Eesti eksport Venemaale oli 2006. aastal 8,9% (IV koht). Kõik see on majandussanktsioonide puhul löögi all. Kaotuse teeb hullemaks seik, et Eesti valitsuse ametlik positsioon on „Las minna!". Mis tähendab, et ei otsitagi lahendusi oma majanduse päästmiseks.

OTSESED PURUSTUSED: Tallinnas ja Kirde-Eesti linnades jäävad otsesed kahjud ehk 100 miljoni krooni piiridesse, mille on lahkelt lubanud hüvitada valitsus reservfondist. Kaupluste täiendav turvavarustus (turvakardinad, rammusamad klaasid jpm) maksavad ilmselt oluliselt rohkem kui lõhutud klaasid. Viimaseid kulusid ei kata mõistagi valitsus ega kindlustus, vaid tarbija kaupade hinna kaudu.

VALE SÕNA: Termini „marodööritsemine" valitsusepoolne kasutuselevõtt oli kõige lollim viga. Marodööritsemine seostub ikka (kodu-)sõja ajal laibalt säärikute jalast sikutamise või viinalao lahtikangutamisega. Ameeriklastel jätkus oidu isegi Bagdadi langemise järel valla päästetud rüüstamislaines osalejaid mitte nimetada marodöörideks, kuigi kindlasti oli nende täisjõus meeste hulgas Saddami armee endisi sõdureid.

KARISTUS JA KASVATUS: Vanglad on täis ajal, kui Eestis on vange niigi Euroopa kontekstis selgelt liiga palju. Karmid massikaristused tekitaks juba kogemustega revolutsionääride kihi nagu juhtus iseseisvuse esimesel perioodil.

LAST BUT NOT LEAST: 9. mai on alles ees.




Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (46)