![]() Kas monorahvuslusel on tulevikku?MART OJASALU, 08. oktoober 2008Eestikeelses meedias (EPL 1. okt.) tekitas väikese tormipöörise Edgar Savisaare venekeelses meedias (26. septembril ajalehes "Delovõje Vedomosti" – Toim.) välja öeldud mõte monorahvusluse perspektiivitusest tänases Eestis. Sellele sõnumile sekundeerisid EPL-i veergudel ka autoriteetsed Keski poliitikud Enn Eesmaa ja Ain Seppik.
Eesmaa järgi “ei ole erakonnasiseselt selliseid seisukohti ühiselt arutatud“, millele Seppik lisas omalt poolt: “...kui Savisaar pidas silmas äärmuslikku natsionalismi, siis loomulikult ei poolda seda ka mina“. Kogu selles kasinas infopaketis on risti-rästi põimunud monorahvusluse mõiste ja äärmusliku natsionalismi eitus, aga ka Keskis ühtse seisukoha puudumine. Monorahvuslikud idamaad Esitatud seisukohtade lahtiseletamisel tuleb esmalt tunnistada, et monorahvuslusel pole äärmusliku natsionalismiga, selle euroopalikus käsitluses, mitte mingit eitavat, negatiivset sidet. On ju Lõuna-Korea 99,99% monorahvuslik riik ja selles pole midagi taunitavat, nagu ka Jaapan (99,9% monorahvuslik). Monorahvuslusse tüürib ka Rahva-Hiina, kus han- hiinlaste osakaal koos moslemiusku han-keelsete hui-hiinlastega ületab 96% piiri ja majanduses valitseb juba 99-protsendiliselt han-hiina keelsus ja vaimsus. Seda nägime kõik Pekingi OM ajal, kus isegi elus legend Placido Domingo laulis han-hiina keeles! Kuigi Rahva-Hiinas võib leida üle 50 erineva rahvusgrupi, üldarvuga veidi alla 40 miljoni, on neist mandžud ja suur osa mongoleist unustanud emakeele ning läinud üle han-hiina keelele. Nüüdisaegse telemeedia ja infoajastul on han-dialektid kiiresti tasandumas ühtsele arusaamisele. Nii kantoni kui ka haka dialekti kõnelejad ei vaja enam president Hu kõnest arusaamiseks tõlke, nagu ka meie võrulased ja setud meie presidendi Ilvese kõne mõistmiseks. Üleminekut monorahvuslikule mentaalsusele rõhutas teadusminister Wan Gang, kelle järgi on võõrkodanikke Rahva-Hiinas vaid mõni promill – 180 tuhat, ja seda arvu ei suurendata, kuna oma rahvusressurss katab kõik vajadused, s.t multikultuursust majanduses ja poliitikas ei vajata. Kumb mudel on majanduslikult parem? Ka Euroopas pole monorahvusluse idee võõras, eriti Prantsusmaal, kus ligi 10 miljoni piirini jõudnud tumedanahalised aafriklased kujutavad täna endast monoliitset prantsuse rahvust. Ühtne Euroliidu passisüsteem välistab eristuse etnilise kuuluvuse alusel. Selle järgi pigitõmmud või mongoli kurruga EV passi omanikud on kõik üks ühtne eesti rahvas, s.t eestlased. Etnilised eristumiskatsed (nt eestlane murumütsi või mulgikuuega) on pigem taunitav veidrus, nagu ka ruudulises seelikus uhkeldav šotlane. Seega võib monorahvuslusel riigisiseselt olla ka positiivne mõju, kui ta Seppiku mõtte kohaselt võitleb äärmusliku natsionalismi vastu ja tegutseb ühtse, eristuvate etnosteta EV kodanikkonna huvides. Monorahvuslike ja paljurahvuslike (multikultuursete) föderaalriikide (Venemaa, India, Pakistan, Kanada jt) majanduspoliitilise mudeli paremus või viletsus selgub sel sajandil 20–30 aasta pärast. Kasutatud: China News ja World Factbook CIA osa Xinhua/news.cn Vt ka Kesknädal (1. okt. 2008): „Savisaar: monorahvuslus vajub minevikku“ MART OJASALU, ettevõtja Harjumaalt, Keskerakonna liige
Viimati muudetud: 08.10.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |