„Tagurpidiastmelisest“ tulumaksusüsteemist

Lineaarse süsteemi puhul maksu suuruseks on kindel protsent tulust, olenemata tulu suurusest (Eestis tänavu 21%). Ja seda määra vähendatakse igal aastal, et rikaste sissetulekuid suurendada. Väikesepalgalistele tulumaksuprotsendi kahandamine praktiliselt mõju ei avalda.

Kuna loodus tühja kohta ei salli, tuleb riigil tulumaksu vähendamise tõttu puudu jääva raha saamiseks välja mõelda uusi lisaallikaid, nn asendusmakse. Näiteks mitmesuguste aktsiiside suurendamist, täiesti uute maksude kasutuselevõttu jne. Kerkivate palkade tõttu tekkis veel üks kaudne mõju – ärimehed tõstavad hindu, ja enam mitte protsentides, vaid isegi kordades.

Nüüd ilmnebki erinevus: kui tulumaksu maksab isik tulu saamisel, siis asendusmaksu maksab igaüks, ja ta peab seda tegema alati, kui elada tahab, olenemata sissetuleku suurusest. Ka siis, kui sissetulekut polegi! Näiteks pensionärid või töötud. Pätsi leiva ja liitri bensiini eest maksavad samapalju need, kes saavad kuus 50000 krooni, ja need, kes saavad 1000 krooni.

Nii et asendusmaks on konstantne igaühel, selle protsent sissetuleku suhtes on muutuv ja seda suurem, mida väiksem on sissetulek. Järelikult oleme lineaarse tulumaksusüsteemi asemele saanud astmelise asendusmaksu süsteemi. Mis veel hullem – tagurpidiastmelise süsteemi, kus maksuprotsent kasvab sissetuleku vähenemisel.

Seega astmeline maksusüsteem juba töötab, küll ainult vastupidiselt. Kas teistele Euroopa riikidele „eeskujuks“?

Lühidalt: tekkis maksusüsteem, kus pannakse maksma kõik; ka need, kes ei saa tulu. Maksu suurus on ühesugune kõigil, olenemata tulu suurusest. Maksuprotsent sissetuleku suhtes suureneb aga sissetuleku vähenemisel.

IGOR HALLAS,  pensionär, Tallinn

Jaga |