Lasteaiad Tallinnale tänulikud

Projekti „Kasside Boogie" eesmärkideks on integreerida eri rahvustest lapsi, mõjutada last tundma vastutust oma lemmiklooma heaolu pärast, anda muusikaliselt ja kunstiliselt andekatele lastele eneseteostusvõimalusi jne.

Mullu ja tänavu toimusid selle projekti raames ühisjoonistamine teemal „Loomad ja keskkond" koos paremate tööde ülelinnalise näitusega ning lauluvõistluse „Loomad - meie sõbrad" eelvoorud linnaosades.

Statistika rahvusgruppide kaupa kahjuks puudub, kuid aruannetest on näha, et osavõtjaid oli umbes võrdselt nii eesti- kui ka venekeelsete laste osas. Lauluvõistluse eelvoorudes hakkas silma Põhja-Tallinna ja Lasnamäe vene lasteaiaõpetajate suur soov osaleda - lapsed olid võistluseks põhjalikult ette valmistatud nii laulu ja liikumise kui ka kostüümide poolest.

Lapsed elasid innukalt kaasa

Lõppkontserdil esinema pääsesid 18 lasteaia laulu- ja tantsulapsed. Pealtvaatajateks olid kutsutud kõik projektis osalenud lapsed ja esinejate rühmakaaslased, hinnanguliselt umbes 700.

Kõik saalisolijad olid maskeerunud loomadeks. Pidu juhtisid kolm kassi: eesti keelt oskav prügikastikass Mona, tema õde, vene keelt mõistev kodukass Lika ja kakskeelne kodutu Miisu.

Kaunite laulunumbrite vahele toimus laval palju tavapäratut. Hinge kinni pidades elasid lapsed kaasa Mona ja Lika lapsepõlveseiklustele - inimesed olid loomad suvilasse maha jätnud.

Põnevusega jälgiti, mida „mahaunustatud" tundsid ja kuidas nad helkuriteta seiklesid suurel maanteel, enne kui linna jõudsid.

Lavakujunduse üheks elemendiks oli suur prügikast, mille kõrvale etenduse käigus üks „hoolimatu inimene" maha viskas suure kilehunniku. Miisu, kelle ülesandeks oli publikuga tantsunumbreid teha, läks vahepeal asja uurima ning proovis kilet süüa. Juhtus see, mis pidigi juhtuma - suur õnnetus. Loomulikult helistati välja arst ja Miisu viidi haiglasse. Lapsed said teada, kui ohtlik võib loomadele olla mahavisatud kile.

Just selliseid õpetlikke asju saavad meie väikesed „buugilased" pidevalt teada. (Olgu öeldud, et Miisu sai seekord siiski terveks - meil on happy end alati väga tähtis.)

Selline töö hoiab ära „pronksiöid"

Muusika on võimas relv mõjutamaks inimest, olgu tegemist suure või väikesega. Seda tõdemust on läbi ajaloo kasutanud rahvahulkade liigutamiseks mitmed kuulsad poliitikud. Loodus, loomad ja nendest hoolimine, oskus õigesti käituda on ju lihtne ja mõistetav mis tahes rahvusest lapsele, kui asi emotsionaalselt ja eesmärgistatult läbi mängida. Meie üritustel ei ole keeleprobleemi - kõik on väga oodatud ja tunnevad end ühtse perena.

Kõige ülevamad hetked olid siiski alguses ja lõpus, kui kogu saalitäis lapsi laulis festivali nimilaulu - selleks oli Kersti Kuuse „Kasside boogie". Milline kirjeldamatu rõõm ja võimas energia! Sellistel hetkedel ununevad kõik mured, töö ja vaev, mis korraldamisel kulus, ning jääb veendumus: seda kõike on lastele väga vaja!

Mulle tundub, et oleme pikka aega alahinnanud lasteaialapsi, jättes nad suurürituste või ka väiksemate ettevõtmiste korraldamisest kõrvale. Tihti arvatakse, et nad on ju väikesed, küll jõuavad; õpetajad tegelgu nendega lasteaias.

Õpetajad jõuavadki seda. Aga mis siis, kui 10-15 aasta pärast on noortel arusaamad nihkes ja n-ö rong juba läinud? Mis siis, kui kunagi juhtuks veelkord mingi „aprillimöll", kui väärtushinnangud on paigast, kui tunded puuduvad? Muidugi teevad lasteaiaõpetajad igal päeval rasket ja tänuväärset tööd selle nimel, et nõnda ei juhtuks. Riiklikul tasandil seda paraku küll ei mõisteta.

Pedagoogikaõpikutest saame teada, et inimese põhiväärtuste kujundamisel on kõige olulisem aeg esimesed eluaastad. See pole ju ammu saladus - ka eesti vanasõna ütleb: „Mida külvad, seda lõikad..."

Kõlab küll vist liiga pateetiliselt, aga väidan, et just sellise lõikuse nimel me „Kasside Boogie't" teemegi.

Ajaga pidi tilkuv vesi ka kivisse augu uuristama... Mulle tundub, et lohk on juba olemas. Ja see innustab.

„Järgmisel aastal näeme!"

Projekti raames olen kohtunud paljude imeliste, mõistvate ja abivalmis inimestega erinevatest lasteaedadest, firmadest ja ametiasutustest. Suur tänu tublidele kuraatoritele Tallinna linnaosadest, kes kõik omi ülesandeid hästi täitsid!

Kui tavainimene kuuleks, millises mahus tööd on aasta jooksul ilma palgata tehtud, tunduks see paljudele uskumatu. Me teame Aafrikasse või mõnesse muusse kriisikoldesse suunduvatest vabatahtlikest, kes on nõus ka palgata õpetama lapsi, abistama abivajajaid jne. Kas oleme aga kunagi mõelnud, et sinu või minu kui abistaja missioon võib peituda hoopis lähemal - ka selles, kui midagi omaendi laste heaks vabatahtlikuna ära teeme?

Kandev roll „Kasside Boogie" õnnestumises oli toetajatel. Meie peasponsor oli Tallinna linn. Suur tänu ka Tallinna Haridusametile ning Kesklinna, Lasnamäe ja Kristiine linnaosavalitsusele ning Vene Kultuurikeskusele!

Palju on ajakirjanduses ette tulnud kurtmist, et linnavalitsus lasteaialapsi ei toeta. „Kasside Boogie" patrooniks aga oli abilinnapea Mihhail Kõlvart. Tänu tema ja ta nõuniku Piret Rosumovski äärmiselt mõistvale ja toetavale suhtumisele leidsime lahenduse kõigile probleemidele.

Direktorite, õppealajuhatajate ja õpetajate hinnangute ja tänusõnade põhjal võib järeldada, et meie väike „loomade laulupidu" igati õnnestus. Kuna osavõtt projektist oli päris aktiivne ja niisugune ettevõtmine on tõendanud jätkusuutlikkust, tahaksime seda kindlasti jätkata. Nagu igal aastal, nii tuleb ka 2013. aastal programmi midagi täiesti uut. Plaanid on olemas ja ettevalmistus algab üsna varsti.

Ka laste ootused on suured. Nagu üks lõppkontserdil saalist viimasena lahkunud väikemees hüüdis mulle lavale: „Tšau, Mona! Järgmisel aastal näeme!"

EDA MAASIK

Tallinna Kiisupere lasteaia õpetaja, MTÜ Kasside Boogie projektijuht

Jaga |