Omasid ei jäeta hätta

Kus on juhatuse ja prominentsete erakondlaste seisukohavõtud? Miks kesknoored, kes enne kongressi suutsid koguda Savisaare toetuseks 47 000 allkirja, on püssi põõsasse visanud ja veeretavad pöidlaid? Mida ootavad Riigikogu saadikud? Miks nad ei esita arupärimisi pea- ja justiitsministrile, ei tee avaldust meetodite suhtes, mida kaheldava kriminaalasja uurimisel kasutatakse? Kolmandiku valijate toetus annab Keskerakonnale õiguse aru pärida, veelgi enam – kohustab meid muretsema õigusriigi põhimõtete eiramise pärast. Kui me ise ei seisa omade eest, siis kes peaks seda tegema? Kas eurosaadik Toom on valmis Savisaare tagakiusamise küsimuse viima Europarlamenti?

 Aastal 2016 kehtib Eesti Vabariigis valikuline õigus – valitsusliidu erakondadega seotud inimesi koheldakse siidkinnastega, opositsiooni omi aga jesuiitliku karmusega. Kui Rain Rosimannus kinnitas avalikult, et 3,5 miljonit Autorollo raha võeti tõepoolest sulas välja, ei kihutanud kümned politseiametnikud tema kodu puistama, vaid tunnistati häbelikult, et kui kuritegu ka toimus, siis on see aegunud.

 Nii aeguvad kõigi „tõsiste tegijate“ patud, olgu siis rahvaluuleks muutunud kümne miljoni dollari lugu või VEB-fondi arvetelt sadade miljonite krattimine. Aeg-ajalt püütakse avalikkusele demonstreerida õigusriigi toimimist, ohverdades ebameeldivaks muutunud Seli või saates „plate peale“ liiga iseteadlikud rehepapid Kiili ja Kaljuranna. Aga kõri kallale sõpradel ei minda. Tehakse veidi ata-ata! ja aidatakse jälle sadulasse.

Vaid keskerakondlasi võib mõnesaja euro pärast süüdi mõista ja Riigikogust „tootvale tööle“ läkitada. Et ei hakataks virisema uurimise ja kohtute erapoolikuse üle, võetakse vee sogamiseks käsile naeruväärseid juhtumeid jätmaks muljet kompromissitust võitlusest korruptsiooniga. Nii sattus uurimise alla üks Lõuna-Eesti veterinaar, kellele pannakse süüks altkäemaksuvõtmist suures ulatuses – nelja kilo suitsutatud räimede näol.

 Eesti kuulsaim korruptsiooniprotsess, nn maadevahetuse asi, lõppes süüdimõistva otsusega, Rahvaliidu juhi Villu Reiljani poliitikast lahkumisega ning erakonna lagunemisega. See oli riigipiruka jagajatele suur võit, sest tülika maarahvaerakonna väljalülitamine võimaldab tegutseda veel jultunumalt.

 Sama skeemi näikse rakendatavat Keskerakonna peal. Peale sotside „kapist väljumist“ pole Keskpartei olemasolu parempoolseid toetavate valijate mobiliseerimiseks enam hädavajalik. Vasakohuga hirmutamiseks on sotsid isegi sobivamad, sest neid on hõlpsam oma pilli järgi tantsima panna. Nii ongi käivitunud stsenaarium B – Savisaare kõrvaldamiseks poliitikast. Kui see ei õnnestunud kongressil, siis äkki läheb korda uurimisorganite ning kohtu abiga?

 Meil tuleb end mobiliseerida ning alustada mõtestatud tegevust poliitiliste rünnakute alla sattunud ja ametist kõrvaldatud Savisaare kaitseks. Ei maksa hellitada roosat lootust, et õige hõlma ei hakka keegi. Hiljuti lõppenud Toobali/Laasi kohtuasi näitas, et hakkab, ja veel kuidas! Ka selle kummalise kohtusaaga ajal oli erakond valdavalt vait ja äraootav.

KESKMÕTE:Peame toimunust õppust võtma ja kasutama kõiki seaduslikke vahendeid kaitsmaks Eestit lõplikult langemast nende riikide hulka, kus õigusemõistmist kasutatakse relvana opositsiooni vastu.

ALAR NÄÄME, Tallinna Kesklinna vanem

Jaga |