Kuningas on alasti!

Sisemine sapp pani teda lõpuks lausa mustvalges kirjapildis kapist välja tulema. Ometi lasti sellise ilmavaatega inimesel pikka aega ajada riigiasju! Olnuks need mõtted mingist suusõnalisest tekstist, annaks neid veel osavsuudel väänata ja kontekstist väljarebituks kuulutada, aga siin tuli ka omadel mundri hoidmiseks tülikas küünik pesast välja heita, sulg sabas. Enamgi veel – nn vabanduse asemel ta koguni ähvardas kõiki käte vabakssaamisega. Üldse ei mingit kahetsust, vaid ennem kahjatsus liialt selgelt ja otse ütlemisest.

 Kuidas saigi sellise mõtteviisiga minister teha mingeid erapooletuid otsuseid kas Narva või Kagu-Eesti kohta, rikaste-vaeste või koguni Eesti iibe asjus? Rikkureid meelitati emaks saama üsna kopsakate rahapräänikutega, aga lasterikkaid peresid hoiti ja hoitakse hingespüsimise piiril. Küüniku künism avaldub igal alal varjatumalt või otsesemalt omis otsustes.

 Ikkagi üle saamata võimumehe šovinistlikust künismist, lubada veel mikrofonide ja kaamerate ees kõigile kättemaksu – see on ülim ülbus ka omade suhtes. On karta ehk koguni reetmise eest säärdehakkamist neilgi, kes teda kui Matrossovit ambrasuurile viskuma saatsid.

 Taevas, tule appi! Sellise maailmakäsitusega ülbur ja eneseimetleja valitses riigi rahaasju. Eks sellest siis olemegi, kus oleme – varalt ja vaimult. Lõimumine ja regionaalpoliitika on muutumas farsiks. Vähemalt oli vähemkogenud valitsusel oidu talle vesi peale lasta, et pääseda edasistest ebameeldivustest. Koormale asetatud viimne sulg murdis kaameli selgroo!

 Süüdistada okupatsioonis mitte milleski süüdi olevaid kodanikke-muulasi, kes mitmendat põlve Eestis elavad, on sama, kui pugeda 700-aastase orjapõlve varju kõigis praegustes möödalaskmistes, kus ja kuidas oleme.

 Kas nüüd tuleb (on tulnud) uus ja õige veskimees (-naine), kes lööb kivid teravaks ja rahanduse rahvapäraseks?

 VÄINO UBINA, reakodanik, Tallinn

Jaga |