Ja Eesti sai vabaks!

20. augustil sai mööda 20 aastat sündmustest, mille mälestuseks on Toompeal kivi paigaldatud ja mis lõppesid meie riikliku iseseisvuse taastamisega. Kahjuks on need tuhanded eestimaalased, kes osalesid võitluses Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest, jäänud tunnustuseta ning unustatud.

Pärast 15. maid 1990, kui intrite rünnaku Toompeal lõpetas valitsusjuht Edgar Savisaare raadiopöördumise järel valitsust kaitsma tulnud rahvahulk, moodustati organisatsioon „Eesti Kodukaitse“, mille ülesandeks hiljem kinnitatud põhikirja kohaselt sai korraldada kodanike vabatahtlikku ühistegevust avaliku korra, ühiskondliku julgeoleku ja turvalisuse tagamisel ning omandi kaitsel.

Pärast 1991. aasta 13. jaanuari sündmusi, mil Vilniuse teletorni ründas OMON i eriüksus, kus  hukkus 13 ja vigastada sai hulk rahumeelseid teletorni kaitsma tulnud elanikke, kindlustati Toompea loss ja teletorn, koostati riigile oluliste objektide kaitseplaan ning komplekteeriti ja õpetati välja Kodukaitse liikmete baasil moodustatud kaitsemeeskonnad.

Tankide saabumise ootusärevuses

1991. aasta 19. augusti varahommikul toimus Moskvas riigipööre. Võimu võttis enda kätte Erakorralise Seisukorra Komitee, kes kuulutas välja eriolukorra. Kell 10.20 edastas Eesti Raadio Eesti Vabariigi Erakorralise Kaitsenõukogu hommikuse pöördumise. Arnold Rüütli, Ülo Nugise ja Jaak Leimanni allkirjastatud dokumendis kutsuti kõiki üles rahulikkusele ja meelekindlusele. Nende sõnum oli järgmine: „Võimuorganid ja valitsus jätkavad Eesti iseseisvuse rahumeelset taastamist.“ Sama kinnitas igaesmaspäevasel Stockholmi iseseisvusmiitingul Edgar Savisaar.

Lätist ning Leedust saabunud teadete kohaselt oli aktiviseerunud OMON, hõivates mitu side-  ning riigiasutust. Kella 20 ajal tuli Luhamaa kontrollpunktist teade, et piiri on ületanud umbes sajast lahingumasinast koosnev Pihkva dessantüksuse kolonn.

Õhtul asus Kodukaitse ohustatud objektide kaitsele, kuhu olid hakanud juba kogunema tallinlased ja kaugemalt saabunud inimesed. Raadio- ja Telemaja ümbrus blokeeriti raskeveokitega. Selleks ajaks oli täiendatud ka Toompea lossi esiseid kindlustusi ning pääs Toompeale suleti graniitrahnudega.

20. augusti öösel ei katkestanud Eesti raadio hetkekski saateid, edastades poliitikute esinemisi ja informatsiooni tankikolonni liikumisest. Tankid jõudsid Tallinna kella 13 paiku.

Kell 16 toimus Vabaduse väljakul Rahvarinde korraldatud rahvarohke miiting, kus esinejad nõudsid Eesti iseseisvuse taastamist.

Jõuti ajaloolisele kokkuleppele

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu õhtusel istungil, vaatamata Eesti Komitee ja Rahvarinde saadikute erimeelsustele paljudes küsimustes, jõuti lõpuks kokkuleppele ja kell 23.00 pani Ülo Nugis hääletamisele otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“, mille vastuvõtmise poolt hääletas kell 23.03 kohal olnud 70-st saadikust 69. Sündmust kandsid üle ETV ja Eesti Raadio. Raadiomaja koridoridesse ja tänavale paigutatud valjuhääldite kaudu said sündmusi jälgida nii raadiomaja sees kui tänaval viibivad Raadio- ja Telemaja kaitsjad. Rahvas juubeldas, kui kolksatas haamer ja kõlasid Ülo Nugise sõnad: „Otsus on vastu võetud!“

Sellega ei olnud siiski kõik veel lõppenud. Kella nelja paiku tuli teade, et tankid on hakanud liikuma ning kell 4.21 teatati, et tankid on teletorni juures ning dessantväelased on tunginud teletorni. Varsti kadus telepilt.

Järgnes teadmatus ja ärev ootus, kuni tuli teade, et peaminister Edgar Savisaar on teletornis, veidi hiljem, et tankid lahkuvad teletorni juurest. Hilisõhtul värises raadiomaja juures taas asfalt, dessantväelaste kolonn  lahkus Tallinnast – lahkus nüüd juba iseseisva riigi territooriumilt.

Barrikaadid ning tõkked koristati. Toompea nõlvale jäi üksik nimetu graniitrahn mälestuseks nendele, kes trotsides repressiooniohtu ning riskides eluga, astusid välja Eesti riikliku iseseisvuse eest.

Nende päevade meenutamiseks ja Eesti riikliku iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva tähistamiseks on avatud Eesti Sõjamuuseumis temaatiline näitus“ Vabaduse teel 1990 – 1991“. Näituse on komplekteerinud Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmed Aadu Jõgiaas, Eesti Kodukaitse Piirivalve sideteenistuse ülem ja Eesti Vabariigi Salajase Sidekeskuse juht 1991. aastal ja kolonel Henn Karits, Eesti Kodukaitse staabiülema kohusetäitja 1990. aastal ja Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem aastatel 1990 – 2002.

Näitus jääb avatuks 24.augustist 29.septembrini kolmapäevast laupäevani kell 11.00 kuni 18.00 Mõisa tee 1 Viimsis.

ENN VIIDU

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liige,

Raadiomaja energiabloki kaitse juht augustis 1991

Jaga |