Arst annab retsepti: kuidas elada tervelt

 Meditsiin on võimas, aga mitte kõikvõimas. Arstiabi Eestis on kallis ja läheb veelgi kallimaks. Kahjuks on meditsiinist saanud äri, ja see kurvastab paljusid arste. Praegune Eesti poliitika on selline, et kõik, mis pole keelatud, on lubatud (JOKK). Arstieetika on teistsugune: lubatud on see, mis on lubatud. Arstiks õpitakse selleks, et inimest aidata.

Tervelt elatud aastad

Minu jaoks on täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu ravimite reklaamimine. Ükski ravim ei tohiks olla reklaami objektiks – ravimivajaduse määrab arst ja haige peaks teadma, kui palju miski tegelikult maksab. Usun, et ükski arst Eestis ei taha patsiendile halba ja samas ei ole olemas arsti, kes poleks kunagi eksinud. Arstid ei saa anda oma tööle mingit garantiid. Kellassepp puhub ajanäitajast tolmu välja, õlitab mehhanismi ära ja ütleb, et nüüd kell käib vähemalt kuus kuud. Meie, arstid, aga ütleme: töö on tellija materjalist.

 Meditsiinitoiming on kahepoolselt võetud risk. Meditsiini eesmärk on juurde anda tervelt elatud aastaid, mitte aga niivõrd tõsta keskmist eluiga. Maailmas on tehtud uuringuid selle kohta, mis pikendab ja mis lühendab eluiga. Vanus ja haigus ei tarvitse koos käia. Väga oluline on pärilikkus: millised on sinu geenid, kas head või halvad. Oluline on ka, millises keskkonnas sa üles kasvad ja elad, mida sööd ja jood.

Mida pikem püksirihm, seda lühem eluiga

Vale toitumine ja liigsöömine võivad põhjustada rasvumist, mis omakorda avab tee paljudele teistele haigustele. 2011. aasta Eesti Tervisestatistika järgi on 69% meestest ja 73% naistest vanuses 55–64 aastat ülekaalulised. Selle kohta ütleks nii: tark inimene kogub ikka tagavarasid, aga mida pikem püksirihm, seda lühem eluiga… 30% eesti meestest on alkoholi liigtarbijad. Viimaste andmete põhjal on eestlased alkoholitarbimiselt tšehhide järel teisel kohal. Pole kuulnud, et täiskarsklane elaks kauem kui väike viinaviskaja, aga alkohol on tarkade inimeste jook. Tuleb piiri pidada: esimest pitsi ära joo põhjani ja viimane pits jäta joomata!

 Eestlane tahab ennast purju juua, aga mujal Euroopas on alkohol toidukõrvane jook. Üks-kaks pitsi alkoholi ei ole kindlasti tervistkahjustav, aga eestlane kahjuks ei oska juua. Suitsetamise piiramisel on Eestis juba üht-teist ära tehtud, aga alkoholipiirangud on ebapiisavad. Eesti inimene peaks sööma meie kliimavööndile sobilikke toiduaineid ja teadma, et taimetoitlus on eeletapp enne mullatoidule minekut.

 Ausalt öeldes, ega see elu viimane ots eriti meeldiv olegi. Kõik kipub halvasti olema ja minema. Näiteks meestel lõpeb seksuaalelu 10 aastat varem kui naistel.

Statistiliselt elavad eesti mehed 10 aastat vähem kui naised, järelikult peavad naised 20 viimast aastat olema n.ö. kuival.

 Miks on meeste südamed haiged ja mis segab mehi elamast sama kaua kui naised? Muidugi on igaühe tervis tema enda teha, aga meestest tahetakse ja loodetakse liiga palju. Tahetakse, et mees oleks edukas. Mõnikord ajavad naised mehi stressi – see omakorda ajab mehed jooma ja teeb neil südame haigeks. 50-aastane mees ei pea olema nagu 30-aastane ja 70-ne ei pea olema kui 50-ne.

Soovitused kvaliteetseks eluks

Häälel on maagiline, sealhulgas ka tervendav jõud. Eestlane olla laulurahvas. Laul väljendab rõõmu, mõnikord ka kurbust. Aga kuipalju eestlane viimasel ajal laulab? Laulupidudel – jah! Aga sünnipäevadel ja muudel pidudel ning reisidel enam mitte nii, nagu seda tehti varasematel aegadel.

 Sporti tee mõõdukalt! Tippsport tapab tervist. Ära taha olla kogu aeg ülemus ega esimene. Hõbemedal on parem kui ärasuremine. Ei pea taga ajama kõige rikkama surnu tiitlit.

Veelgi tähtsam kui peresuhe on inimesel töö. Kui kaob töö, kannatab ka peresuhe. Leia aega isegi molutada. Ela ise ja lase ka teistel elada!

 Head inimesed, selleks et kauem ja täisväärtuslikult elada – ole endaga rahul, naera, laula ja tantsi!

[esiletõste]   Kellassepp puhub ajanäitajast tolmu välja, õlitab mehhanismi ära ja ütleb, et nüüd kell käib vähemalt kuus kuud. Meie, arstid, aga ütleme: töö on tellija materjalist.

 [fotoallkiri]   VANA KOOLI TOHTER: Nikolai Põdramäe sõnul on arstiabi Eestis kallis ja läheb veelgi kallimaks. Tema väitel kurvastab paljusid arste see, et meditsiinist on saanud äri. Sest tegelikult õpitakse arstiks ikka selleks, et inimest aidata.

NIKOLAI PÕDRAMÄGI, veresoontekirurg, Tartu linnavolinik, kandideerib Tartus Riigikokku Keskerakonna nimekirjas

Jaga |