Õnnitlus Kesknädala 15-aastaseks saamise puhul (3)

Kesknädalat hakkasin lugema vist kohe algusest peale. Mäletan, et kesklastel oli ennem „Seitse Päeva“, suureformaatne leht selline, ja seda ma ka armastasin lugeda. Aga siis varsti tuligi Kesknädal.

Mäletan toimetajaid Heimar Lenki ja Allan Alaküla. Urmi oli ka vahepeal ära, kuulsin, et Riigikogus nõunikuks. Aga vist ei istunud talle seal istumine. Varsti oli tagasi, ja ta olekski nagu laulatatud selle ajalehega: ütled – Kesknädal, mõtled – Urmi Reinde; ütled – Urmi Reinde, mõtled – Kesknädal. Ikka oma teatud headuses.

Jõudu kõigile, kes lehte teevad!

Vahel mõtlen südamevärinal: no nüüd pannakse veto… Aga ei, ikka tegutseb see ajaleht edasi ja valgustab meid tõese infoga. Ilma Kesknädalata on tunne nagu istuks kotis. Kuidas küll on see suutnud nii räigele survele vastu panna ja ellu jääda, on minu jaoks mõistatus. Aga tore on, et ta meil on, ja ootan iga kolmapäeva eriliselt, sest siis ju ilmub ka minu Kesknädal. Mõnikord kirjutan sinna ka ise, ja siis on põnev ennast lugeda.

ANNE RATMAN, igipõline Kesknädala lugeja

Jaga |