Nädala juubilar HILDA TABA 110

Kanepi vallas Kooraste külas sündinu ja koolijuhatajast isa käe all Kooraste vallakoolis ning seejärel Võru Rahvahariduse Seltsi tütarlastegümnaasiumis õppinu sai 1921 algkooliõpetaja diplomi, kuid õpetama ei läinud ning 1921-1922 õppis (nüüd juba eestikeelse) Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas.

Ilmselt olid pedagoogikahuvid siiski tugevamad, ning 1922-1926 õppis Hilda Taba Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna pedagoogikaosakonnas ning õpingute kõrval töötas koduõpetajana. 1926 õnnestus tal saada Rockefelleri stipendium, mis võimaldas õppida USA-s, algul Bryan Mawri naiskolledžis, kus ta kaitses magistrikraadi. 1927-1930 jätkas Hilda Taba õpinguid Columbia Ülikooli doktorantuuris, kus tegi ka doktoritöö William H. Kilpatricku juhendamisel. Uurimus The Dynamics of Education (Hariduse dünaamika) avaldati raamatuna Londonis 1932 (kordustrükid USA-s 1980, 2000, 2001).

Ameerikas viibides tutvus Hilda Taba progressive-pedagoogikaga ja mitme maailmakuulsa õpetlasega, kellest kõige enam mõjutas tema kujunemist John Dewey.

1930. aasta lõpul tuli Hilda Taba tagasi Eestisse, lootes saada Peeter Põllu surma järel (1. septembril 1930) vakantseks jäänud pedagoogikaprofessori ametikoha Tartu Ülikoolis. Kuna see ei õnnestunud, töötas ta aasta õpetajana Kehtna Kõrgemas Kodumajanduskoolis.

Üllataval kombel anti 1931. aastal Tabale ka Tartu Ülikooli diplom, kui TÜ päringutele oli Ameerikast tulnud kaitstud doktoritööd kinnitav vastus. Ometigi ta Tartu Ülikoolis tööd ei saanud; tänini on üheselt selgitamata ka tema kandideerimisega seonduv. Võimetekohast rakendust Eestis leidmata, pöördus Hilda Taba 1932. aastal tagasi Ameerikasse. Kuna tal polnud USA kodakondsust, oli algus raske. 1933. aastal õnnestus saada saksa keele õpetaja koht Ohio Daltoni koolis, hiljem oli ta sama õppeasutuse õppekava-direktor. Kuna see kool osales nn kaheksa-aastases uuringus (Eight-Year Study), puutus Taba kokku Ralph Tyleriga, kes tegeles kõnelause uuringu hindamisega. Tyler mõistis Taba pühendumust ja võttis ta tööle oma projekti - ühiskonnaõpetuse õppekava - oordinaatoriks. 1939. aastal sai Hilda Tabast õppekava-laboratooriumi juht Chicago Ülikooli juures. Sel ametikohal töötas ta 1945. aastani.

1940. aastate keskpaigaks oli Hilda Tabast saanud tunnustatud haridusteadlane. Ta algatas, kavandas ja juhtis mitmeid suuri uurimis- ja arendusprojekte, mis tegelesid rühmadevahelise tolerantsuskasvatusega (intergroup education, 1945-1951) ja California koolide ühiskonnaõpetuse õppekavade reorganiseerimise ja arendamisega (1951-1967), millel oli ameerika ühiskonna eripära arvestades suur riiklik tähtsus. Enne Californias tööle asumist oli ta UNESCO professor Brasiilias São Paulo ülikoolis.

Hilda Taba on kirjutanud üle 20 raamatu ja 50 artikli. 1962. aastast pärineb tema elutöö "Curriculum Development: Theory and Practice" (Õppekavade arendus: teooria ja praktika), mida pikka aega kasutati õpetajakoolituse õpikuna nii USA-s kui ka Kanadas.

Eestit külastas Hilda Taba 1939. ja 1966. aastal, kuid tema tööd avastati eesti kooli tarbeks alles 1980-ndate lõpul. Teadlane suri 6. juulil 1967 ja on maetud San Franciscosse.

Hilda Taba andis väärtusliku panuse nii õppekava teooriasse kui ka praktikasse, eriti aga õppesisu valiku ja õpilaste mõtlemise arendamisse. Ka praegu räägime vajadusest pöörata erilist tähelepanu kriitilise mõtlemise arendamisele ning nn arusaamisega õppimise korraldamisele. Selleks on vaja õppesisu organiseerida tähendust omavaks tervikuks. Hilda Taba "seitset sammu" oleks võimalik kasutada ka nüüdisaegses õppekavaarenduses. Ta rõhutas vajadust toetuda õpetamises lapse vahetule elukogemusele kui lähtealusele järk-järgulisel sotsiaalse kogemuse elementide omandamisel.

See eesti haridusteadlane polnud mingi koolikauge teoreetik - tema tegevust iseloomustas pidev kontakt pedagoogidega, orienteeritus mitte ainult lapsele, vaid ka õpetajale; sellest ka tema ideede ulatuslik kasutamine õpetajakoolituses.

Hilda Taba ideid ja õppekavade struktuuri rakendati lähtealusena 1992. ja 1993. aastal Eesti Hariduse Arenduskeskuses üldhariduskoolide õppekava versioonide koostamisel, kuid poliitiliste otsustuste tõttu nende dokumentide edasiarendus peatati ning 1996., 2002. ja 2010. aasta riiklikes õppekavades neid ideid rakendatud pole.

Esimene Hilda Taba mälestuskonverents oli Tartu Ülikoolis 1992. aastal, teine - aastal 2002.

Tänavu, klassiku 110. sünniaastapäeva puhul, korraldavad Hilda Taba mälestuskonverentsi DKG International'i Eesti organisatsioon ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga jt Eesti ülikoolidega. 7. ja 8. detsembril peetav konverents pakub võimaluse kuulata meie kaasaegseid juhtivaid õppekavateoreetikuid ja -praktikuid. Kutsutud kõnelejate hulgas on William Pinar (Kanada), Tero Autio (Eesti ja Soome), Walter Parker (USA), Ulf Lundgren (Rootsi), Cathy Fagan (Ühendkuningriik).Töötubades käsitletakse hariduspoliitika ja õppekavade küsimusi laiemalt - vt http:/www.ema.edu.ee/.

Küllap on lõpuks aeg Hilda Taba loomingust midagi ka eesti keelde tõlkida ja meie koolikultuuri edendamiseks rakendada.

URVE LÄÄNEMETS

Jaga |