Eesti sipleb oma eduloo-propaganda lõksus

Samal ajal, kui Eesti kaitseväe ohvitser kirub mustanahalisi pagulasi „murjaneiks”, püüab riik tuua Eestisse võimalikult palju Ameerika sõdureid, kellest paljud teatavasti on mustanahalised.

Pagulaste ja asüülitaotlejate solidaarsema jaotamise suhtes eri liikmesriikide vahel on otsused Euroopa Liidus aga juba tehtud. Pole plaan, vaid fakt, et edaspidi kannavad ka Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid rohkem vastutust Euroopasse pürgivate põgenike eest.

Eesti on pinnuks silmas

Euroopas on Eesti suhtumine pagulastesse, eriti asüülitaotlejatesse, olnud pinnuks silmas juba aastaid. Teada on, et Eesti piirivalve keeldub laskmast riiki asüülitaotlejaid sellest hoolimata, et on selleks Euroopa tasandil kohustatud.

Eesti–Vene piiri peal on esinenud kahtlasi surmajuhtumeid, kus arvatavaid asüülitaotlejaid on isegi surnuks külmunud. Muidugi on täitsa uskumatu, et selline asi võib juhtuda Euroopas veel sel sajandil – aga juhtub, ja just nimelt Eestis.  

ÜRO pagulasorganisatsioon UNCHR on juba aastaid soovinud paigutada erapooletuid vaatlejaid Eesti–Vene piirile, aga Eesti on kategooriliselt keeldunud. Neid on nõudnud ka Soome. Läti ja Leedu piiridel vaatlejaid seevastu juba on.

Irooniline on ka see, et kui Eesti idapiiril oleks vaatlejad olnud, oleks kaitsepolitseinik Eston Kohveri saatus tõenäoliselt vägagi teistsugune. 

Soomlastele lubatakse 4000 eurot

Euroopas on muidugi tähele pandud, et samal ajal kui Eesti kurdab põgenike teemast rääkides oma vaesuse ja suutmatuse üle, uhkustab ta teistel teemadel rääkides oma jõukuse ja innovatiivsusega.

Brüsselis ongi nüüd otsustatud, et las Eesti olla see edukas riik, millena ta end „Work in Estonia”-kampaania raames reklaamib, ja las ta võtab põgenikke vastavalt ka vastu.

Eesti tegelikkust tundvat inimest ajab „Work in Estonia”-propaganda muidugi oksele – sest samal ajal kui Soome IT-töötajatele lubatakse Eestisse kolimise puhul üle 4000-euroseid kuupalkasid, peavad sajad tuhanded eestlased tulema toime 400 euroga ja isegi vähemaga.

Põgenikele aga lubab Eesti riik perverssel kombel heldemaid toetusi kui oma inimestele! Tõsi küll, Eesti „heldus” on Euroopa mõistes ebainimlikult niru. 

Niisiis pakutaksegi Eestile üle tuhande asüülitaotleja vastuvõtmist, ja mitte ainult paari sadat, mis võib-olla vastaks siinsele tegelikule vastuvõtuvõimele. Eesti jäi lõksu oma edulugu-propagandasse.

Eestlaste juhid ei oska kaubelda

Euroopas tekitab Eesti kahepalgelisus mitte ainult hämmastust, vaid ka raevu. Brüsseli koridorides tuletatakse eestlastele teravalt meelde, et neil lasub suur vastutus selle eest, et põgenikke tulvab Euroopasse hetkel just Põhja-Aafrikast.

Pagulasprobleemi taustal toimub ju suurelt Ameerika Ühendriikide tegevus Liibüas, Tuneesias ja nende naaberriikides, ja seda tegevust toetab ametlik Eesti innukamalt kui isegi ameeriklased ise. Ameerika agressiivne, imperialistlik poliitika Põhja-Aafrikas, aga ka Lähis-Idas, destabiliseerib piirkonda ja lõhub ühiskondi – aga see ongi eesmärgiks. 

Eestlastel tasuks arvestada ka sellega, et Euroopas on paljudel Eestist juba niigi kõrini. Mitmed riigipead ja äriringkonnad on nördinud Eesti diplomaatilisest oskamatusest ja sõjahüsteeriast Venemaa suunal, millele lisandub Ameerika pepu kriitiikavaba imetlemine.

Imestatakse ka selle üle, miks Eesti ei püüa läbi rääkida ega kaubelda põgenike (ehk seekord eriti asüülitaotlejate) suhtes, et nende arvu langetada.

Meie siin Eestis teame, et Eesti välis- ja peaministrid on kauplemiseks liiga kogenematud. Euroopas ei saa nad oma suud lahti. Tõsi küll, eriti äsjase eksvälisministriproua puhul tuli vaikimine Eestile vaid kasuks. Eesti president seevastu on läbirääkimisteks ja kompromisside taotlemiseks liiga ülbe.  

„Work in Estonia” lõpp ligi

Kindel on, et praeguses poliitiliselt ebastabiilses olukorras ei suuda ametlik Eesti teha oma rahvale selgeks välismaalaste siia toomise põhjusi. Eesti rahvas pole kaua aega olnud nii lõhestunud ja kibestunud kui hetkel, samas kui juhtiva valitsuserakonna toetus muudkui langeb.

Eestisse on tekkimas ohtlik võimuvaakum, mis on muidugi meeltmööda Eesti vaenlastele, mille arv kasvab mühinal.

Ise ma ei usu, et eestlased on nii täis võõraviha, kui küsitlused näitavad. Arvan, et rahvasse kogunenud pettumus on otsinud konkreetset, käegakatsutavat väljapääsu, ja see on nüüd suunatud põgenikele. Kui Eesti inimene protesteerib põgenike vastu, protesteerib ta tegelikult Eestit valitseva võimukliki vastu.

Põnev ongi näha, kuidas Eesti eliit püüab lahendada tekkinud olukorra ehk olla meeltmööda korraga nii Brüsselile kui ka eestlastele. Ennustan, et see ei lõpe riigijuhtidele hästi.

Arvan, et juhtide enda „Work in Estonia” (tõlkes siis „Töö Eestis”) on lõppemas. Peale ametite mahapanemist soovitan sel pundil käia tervisekontrollis Seewaldis.

Pildil:

SKISOFREENILINE: Samal ajal kui Eesti riik püüab võidelda välismaalaste sisenemise vastu, meelitab ta neid siia suurejoonelise, Euroopa rahadega kinni makstud värbamiskampaaniaga „Work in Estonia”.

Esiletõste:

Põnev on näha, kuidas Eesti eliit püüab lahendada tekkinud olukorra ehk olla meeltmööda korraga nii Brüsselile kui ka eestlastele. Ennustan, et see ei lõpe riigijuhtidele hästi.

Jaga |