Sulaseloom istub eestlastel sees

Jaanus Ermann,      03. juuli 2002


Kui meie vanemad kannatasid ära 50 aastat, siis võivad ka Euroopa Liitu tõttajad oodata. Las sureb eesti kultuur (kas või käsitsilüps) välja, aga surgu ta koos viljelejate põlvkondadega. Kindel on, et vähemalt esimesed ajad püsime me seal liidus orjaseisus, nagu Eestil kooslustes tavaks. Sulaseloom seisab paljudel Kungla rahva esindajatel pärilikult sees. Meie maa on nii strateegilises kohas, et enne logistika (transiit) hüppelist arengut jääme ikka magusaks ampsuks mõnele lähemale või kaugemale naabrile.
EL on niigi vaid ametnike meekärg. Ega nemad kaugemale enda mõttekast (-tust) tegevusest ei kujutle. Ka uued põlvkonnad on uutjate* esimeste kellukeste kõlinat imetlema jäänud. Las nemad ise kogevad, mida "kvaliteetselt teistsugune liit" endaga toob, ent ilma meieta. Ametnike võim on küll kõige mannetum, milleni "kolmas vabariik" võis jõuda (EW, ENSV, EV). Olid ju kõik vabariigid. (Lõpuks oleme vist ikka oma riigis).
*uutma - võro kielen ootama.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)