![]() Taassünnipäev tõi eestlased Eesti Ema juurdeILMAR VANANURM, 24. november 2010Rahvusringhäälingu üks telesaatejuhte õnnitles taassünnipäeval, 16. novembril oma kolleegi ning tunnistas samas, et ta küll täpselt ei tea, mida see päev tähendab. Lubas järele uurida; hea seegi. Keskerakond aga korraldas 22. taassünnipäeval Eesti Ema juures Rõuges meeleavalduse, sest nagu ütles Riigikogu saadik Inara Luigas: kui on raske, tullakse ikka emale kurtma. Jääb vaid loota, et mõni, kes ka seni ei teadnud, juhtus siiski nägema 22 aasta taguste sündmuste dokumentaalkaadreid, mida näidati ETV ekraanil 14. ja 16. novembril. Keskealised ja vanemad kindlasti mäletavad neid aegu härdusega, aga noorematele teadmiseks: 16. novembril 1988 võttis tollane Eesti NSV Ülemnõukogu vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioonis oli muu hulgas kirjas: "Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu." Riik taandub maapiirkondadest Kaks aastat tagasi peetud kõnes ütles president Toomas Hendrik Ilves: "Just selles, et rahva tahtest sai ka Toompea tahe, võimegi näha suveräänsusdeklaratsiooni keskset kohta meie lähiajaloos." Paraku on Toompea ja valitsus aasta-aastalt kaugenenud rahvast kui riigi olemuse alusest ja mõttest ega kaitse kõiki oma kodanikke. Ilma territooriumita ja ilma rahvata aga ei saa olla riiki. Tänavuse taassünnipäeva hommikul süütasid Keskerakonna liikmed Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa omavalitsuste piiridel sajad küünlad, et juhtida avalikkuse tähelepanu riigi taandumisele maapiirkondadest. Pärastlõunal koguneti Rõugesse, Eesti Ema monumendi juurde miitingule, kus väljendati oma seisukohti plakatite kaudu ja peeti kõnesid. Emad ei sünnita lapsi töötuteks Riigikogu liige Georg Pelisaar ütles, et 22 aastat tagasi, murranguliste sündmuste alguses, olid kõik Eesti pered ootusärevuses. Noil aastail sündinuid võib pidada Eestimaa lootuselasteks. Kahjuks pole tänaseks kõikide lootuselaste lootused oma riigi suhtes täitunud. „Ükski ema, kes sünnitab lapse, ei taha, et tema laps jääks töötuks või peaks sunniviisil oma kodupaigast lahkuma. Ükski eesti ema ei sünnita oma lapsi töötuteks, ei sünnita veendumuses, et lastel oma kodupaigas kohta pole. Tänane reaalsus on selline, et 40 protsenti noortest on tööta, maanoortest veelgi suurem osa. Ka praegune koolitussüsteem ei taga kahjuks töökohta, veel vähem maal. Paljud pered peavad küladest lahkuma, sest enam pole tööd, poodi, kooli, ühistransporti ega naabreidki. Eestimaa külas neid peresid lihtsalt enam ei vajata. See on riigi poliitika tagajärg, mitte kohalike tegematajätmine. Vajame taas riiklike meetmete kehtestamist, mis tagaksid ettevõtjatele maapiirkondades soodustusi," kõneles Pelisaar. Vajadust hoida elu igas maanurgas tuletas meelde ka Arvo Sarapuu: „Oleme kõik maalapsed, kui aga satume linnaparketi peale, siis tihti unustavad paljud maakooli puupõranda, kust algab tegelik elu. Ükskõik, kus Eesti nurgas peavad lastel olema võrdsed võimalused. Ka Euroopa Liidus saame olla edukad, kui erisusi ei tehta ja kõigil liikmesriikidel on võrdsed võimalused. Eesti läheb edasi vaid siis, kui suudame seista õlg õla kõrval ja üksteist toetada, just nii nagu taasiseseisvudes." Meie siin hakkame vastu! Valgast, Võrust, Põlvast, Elvast ja Rõngust kohale sõitnud noorte ja vanade käes olevatelt plakatitelt võis lugeda: „Seisame iga bussiliini, postkontori ja poe säilimise eest!" „Eesti kartul ja liha Vene supermarketitesse!" „Peatame toiduainete kiire hinnatõusu!" „Toetada põllumeeste ühistegevust!" „Maamehe unistus - Eesti kord ja Peterburi turg!" „Eesti kartul igasse Eesti kooli!" „Taastada riigi osalusega ühistuline keskpank!" „Hoiame maakoole ja taluperesid!" „Ka maalapsed väärivad parimat!" „Täna Lukas suleb tmaakoolid, homme ülikoolid." „Valitsuse viisaastak: noored töötud Euroopa esirinnas..." „Meie ei tulnud siia Eesti Ema kuju manu kui turistid. Me oleme omad, kohalikud, maainimesed," kõneles riigikogulane Inara Luigas oma kodukandi keeles. „Ikka tullakse ema juurde, kui on raske. Me tulimegi siia sõnumiga: elu maal on raskeks, kohati võimatuks läinud. Miks peavad maamajad ja hällid neis maamajades tühjaks jääma? Meie hakkame sellele olukorrale vastu!" „Praegu on veel kõik võimalik. Järgmise aasta riigieelarvesse tuleb lisada maaelu paremaks muutmise meetmed," kõneles Luigas Eesti Ema kuju ees. Miitingulised Rõuges nõudsid maakoolide ja taluperede hoidmist. ILMAR VANANURM tekst ja fotod Võrumaa [fotoallkiri] SÜDA: Eesti Ema juures meelt avaldanud inimesed süütasid punastest küünaldest südamekujulise ringi. Pildil asetab oma küünla Riigikogu liige Inara Luigas.
Viimati muudetud: 24.11.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |