Kuhu oleme jõudnud?

Arved Visse,      27. aprill 2005


Tuletan pärast sõda sündinud ja praegusele põlvkonnale, samuti „rohelistele" poliitikutele, kellel pole sõjakoledustest aimugi, meelde ajaloolist tõde.
Vabadussõda läks väga palju maksma. Sõjavõlg Prantsusmaale 1 369 221 franki maksti koos protsentidega tagasi aastatel 1921–1925. Sõjavõlg Soomele 25 500 000 Soome marka tasuti aastatel 1920–1924. Sõjavõlg Inglismaale 3 miljonit naelsterlingit tasuti viie aasta jooksul koos protsentidega. Sõjavõlg USAle 1 266 221 dollarit koos protsentidega tasuti 1925. aastaks. 1925. aasta lõpuks olid tasutud kõik võlad välisriikidele, kes abistasid majanduslikult ja rahaliselt Eesti riiki sõjas kommunistliku Venemaaga.
Kuhu on meie praegune riik oma 13aastase valitsemisajaga jõudnud? Põllumajanduslik talupidamine, mis oli rahva ülalpidamise allikas, on hävitatud. Tuletan meelde esimese presidendi Konstatntin Pätsi sõnu: „Eesti talu on Eesti rahva häll."
Lühinägeliku maareformiga lõhuti tervik ja ühtsus. Pärijateks tehti neljas põlvkond, kellel ei oleks endise Eesti Vabariigi ajal pärimisõigust olnud. Marju Lauristin valab tagantjärele krokodillipisaraid, sest ei osanud maareformiga tehtud kahju ette näha. Ebaõigluse parandamiseks puudub praegusel Riigikogul aga tahe.
Suurem osa rahvast ei usalda Riigikogu.
Miks on rahvas riigist võõrdunud?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)