Hakkame kõik varastama!

PEETER PARASK,      21. aprill 2004


Kellel on, sellele antakse
Ja tal on küllalt, aga kellel ei ole,
Sellelt võetakse ka see, mis tal on.
Matteuse evangeelium, 13. ptk

Kaua ei taibanud ma kuritegude statistikas kasutatava termini "avalik vargus" mõtet. Minu arusaama kohaselt on varastamine ikkagi salajane tegevus, vastasel korral oleks tegemist ju röövimisega. Nüüd ma siis lõpuks taipasin.

Avalik vargus toimub riiklikul tasemel ja seadusega lubatult. Juba aastaid varastatakse külmavereliselt praeguste pensionäride tarbeks kogunevat raha ja kanditakse see tulevaste pensionäride kogumispensioni II samba rahastamiseks. Eesmärgiga praegustele pensionäridele vähem maksta, on paralleelselt sellega üllitatud veel kurikaval pensionide indekseerimise süsteem, mis võimaldab rohkem raha varastamiseks jätta. Miks ajab riik oma käpa kõige vaesema ja kaitsetuma elanikekihi taskusse? Kas meilt on luba küsitud raha äravõtmiseks? Kas tõesti ei suudeta aru saada sellest, et praegused pensionärid on kogu elu rasket tööd teinud, pealegi võõrvõimu ikke all, lootuses pensionipõlves kõht täis süüa?
Meie põlvkonna kätega on loodud kõik see, mida praegu kasutab kogu elanikkond: elamud, kommunikatsioonid, energia- ja muud rajatised, teed. Miks meil nüüd, kui enamik meist on töövõimetud, pole õigust kätte saada seda, mis meie tarvis sotsiaalmaksust laekub? Miks meid näljutatakse, sunnitakse müüma oma kortereid ja kolima mingitesse getodesse?

Eestlased on olemuselt ausad

Lugenud ladusalt kirjutatud Andrus Kivirähki raamatut "Rehepapp", jäin nõutuks. Kust võttis härra Andrus õiguse eesti rahvast mõnitada? Või oli see üllitis mõeldud sõnumina välisinvestoritele: ärge tulge Eestisse, siin varastatakse Teid paljaks. Või tahtis autor lihtsalt eesti rahva kulul nalja teha? Mind küll selline nali naerma ei aja. Rahvuskaaslased on mulle liialt kallid selleks, et nende üle ilkuda.
Ma pole nõus Andrusega. Arvan, et eestlased on põhiolemuselt ausad. Võib-olla ainult Nõukogude okupatsioon on üht osa meie rahvast aususest võõrutanud.
See oli esimese Eesti Vabariigi lõpuaastail, kui vanemad viisid mind suviti maale vanaema ja vanaisa juurde. Olin siis väike poiss, kuid mäletan selgelt, et mingit varastamist külas ei tuntud. Tarede välisustel puudusid lukud. Äraolekul asetati välisukse najale teivas, teavitamaks, et kedagi ei ole kodus. Kellelgi ei tulnud mõttessegi võõrast vara omastada.
Hiljem, töötades ühes ametiasutuses, saabus meile külla delegatsioon Venemaalt, vist põllumajandustöötajad. Mulle tehti ülesandeks neile Eestit tutvustada. Ringi sõites köitsid külaliste tähelepanu täis piimanõud piimapukkidel. Tolleaegse tava kohaselt jätsid lehmapidajad oma piima pukkidele, kust piimaauto juht need siis kokku korjas. Arvlemine käis hiljem aususe põhjal. Külalised olid shokeeritud – kuidas on võimalik, et valveta piima ära ei varastata?

Ideoloogia mõeldakse välja

Ajaloost on teada, et kui plaanitsetakse midagi koletut, mõeldakse välja ideoloogia selle põhjendamiseks. Seoses sellega tekib mõte, et "Rehepapp" oligi valitseva kliki tellimustöö, õigustamaks riigi tasemel varastamist. Võib-olla see vallandaski lausvarastamise meie riigis. Riigi käitumisest ongi juba eeskuju võtnud pangad, fondide haldurid, riigivara käitlejad ja igasugused muud tegelinskid, kellel on juurdepääs maksumaksja rahale.
Meenutagem: 1998. a jäi Maapanka 79,9 miljonit riigi raha; 1999. a jäi ERA panka 20 miljonit riigi raha; 2000. a varastas Luunja valla nõunik 450 000 krooni; 2001. a varastas Põhja-Eesti verekeskuse pearaamatupidaja 523 000 krooni; 2002. a varastas Avo Viiol Kultuurkapitalist kaheksa miljonit; 2003. a varastas Autoregistrikeskuse raamatupidaja kümme miljonit krooni. Sel aastal kuuleme vargustest lausa ridamisi. Varastatakse küll riigi viljavarusid (35 miljonit), küll gaasitorbikuid. Kui palju on aga veel avastamata vargusi? Võib-olla kümme korda rohkem.
Karistused taoliste kuritegude eest on aga üle mõistuse leebed (kelle mahitusel?). Nõukogude rezhiimi ajal oleks riigivarastele pikema jututa surmanuhtlus määratud.

Äkki ongi Andrusel õigus

Võib-olla on endise orjarahva alateadvuses sajandite vältel juurdunud ohjeldamatu tung elada nii, nagu muiste rikkad mõisnikud. Ning pääsedes pumba juurde hakkavad nad arutult raha kokku ahmima.
Mida meiegi, pensionärid, veel ootame. Kui meilt varastatakse, hakkame ka varastama.
Kui riik soosib varastamist, peaksid oma tegevust korrigeerima meedia ja ametkonnad kuni presidendi kantseleini välja. Hommikused raadio- ja telesaated võiksid alata reipa sooviga "Head vargaõnne!" ja õhtul lõppeda küsimusega "Oled sa täna ikka piisavalt varastanud?". Laste Une-Mati tuleks asendada Varga-Matiga. Õpilastele võiks korraldada kirjandivõistlusi teemal "Minu esimene vargus". Tuleks mõelda varaste täiendkoolitusele. Vaja oleks varga käsiraamatut. Asja eest oleksid varaste konkursid, kutsevõistlused. Iga-aastaselt võiks valida Aasta Varga ja varaste parima sõbra. Heliloojad – kuidas oleks "Varga jenka" või "Varaste valsiga". Ehk tuleks varga teema sisse viia ka Eesti hümni teksti? Korrigeerida mõnd Eesti sümbolit? Rahvuslinnuks võiks olla turuvarblane ehk harakas, rahvusloomaks sobiks rebane-kanavaras. Presidendikantseleis peaks juba mõeldama parimate varaste autasudele: Vargarist koos mitmete järkudega, Suliorden jne.
Elagu Andrus Kivirähk, meie varaste apologeet. Püstitagem talle ausammas Vabaduse (nüüdsest Varaste) väljakule. Hurraa!

Mina küll vargile ei lähe

Minu arust on varastamine jälk, ilge, vastik, alandav ja ebainimlik tegevus. Olen kindel, et ka teised pensionärid mõtlevad nii. Pigem sureme nälga.
Lugupeetud kolmikjõuklased! Kui tahate veel võimule jääda ja kunagi valimistel pensionäride hääli püüda, peate viivitamatult lõpetama pensionäride raha kantimise tulevaste pensionide II sambasse. Juba ärakanditud raha tuleb I samba pensionifondi tagastada täies mahus. Koheselt tuleb tühistada totter pensionide indekseerimise süsteem. Kogu pensionifondi laekuv raha tuleb pensionäridele välja maksta ilma igasuguste piiranguteta, nagu see oli 90-ndate alguses. Seda kõike tuleb teha kiiresti. Meil pole aega oodata, sest elada on jäänud vähe aega. Ja ärge hakake hämama mingitest kehtivatest seadustest. Need on paberitükid, mida saab igal ajal muuta. Selleks te seal Toompeal istutegi, et totraid seadusi korrigeerida.
Eesti Pensionäride Ühendus on kindlal seisukohal, et riik peab edaspidigi suunama omapoolsed vahendid 4% ulatuses kogumispensionide II sambasse, nagu ta on lubanud. Ainult raha selleks tuleb tal leida mitte praeguste pensionäride arvelt, vaid teistest allikatest. Reaalseid väärtusi selleks leidub.
Armas noor põlvkond! Kui Teil on natukenegi piinlik võtta oma sammastesse Teie vanaisadelt ja vanaemadelt, kes niigi elavad vaesuse piiril, röövitud raha, siis palun toetage meid võitluses karjuva ebaõigluse vastu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)