Laekvere õnnetus ei lähe meelest

 Tõepoolest on olukord selline, et Laekvere kohutava tuleõnnetuse ühest aspektist pole paraku juttu olnudki. Ja nimelt – vaadakem seadust!

Elektrituruseaduse tõlgendamisest

Elektrituruseaduse § 90 lõike 1 kohaselt võib võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral makstava rahasumma tasumata /.../[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

Kõik on justkui selge.

Samas lõike 2 kohaselt edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade.

Ja lõike 3 kohaselt füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade tähtsaadetisena. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

Antud kontekstis on aga eriti oluline, et SMS ei ole tähtkirjana käsitletav tähtsaadetis.

OÜ Elektrilevi esindaja Kaarel Kuusk ütles, et nemad on kõik õigesti teinud – klient oli asjast teadlik ja vastavasisuline SMS on välja saadetud.

Räägime kassi rollist küünla ümberajamisel või otsime siiski tõde?

Ajalehes Postimees avaldatud artikli järgi teavitas OÜ Elektrilevi tarbijat Laekveres just nimelt SMS-i teel. Juhul, kui OÜ Elektrilevi ei järginud Laekveres asuva tarbija elektri väljalülitamisel ülaltooduid sätteid, siis miski ei välista, et OÜ Elektrilevi on pannud toime kuriteo. Igal juhul peavad õiguskaitseorganid selliste asjade väljaselgitamiseks algatama kriminaalmenetluse, mis ei sõltu kannatanu avaldusest, vaid õiguskaitseorganite oma operatiivsusest asja algatamisel.

Viru ringkonnaprokuratuur on kriminaaluurimise algatanud ja vastus sealt tuleb otsekui automaatvastajast: uurimine on algatatud õnnetuse uurimiseks. Sellest teatest võib aga üsna üheselt välja lugeda, et prokuratuur näeb siin õnnetust.

Eelpooltsiteeritud seaduse lõike 7 kohaselt, kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata, võib võrguühenduse talvisel ajal katkestada – teatades sellest (NB! Pange nüüd tähele!) – 90 päeva ette.

Samuti hakatakse 90 päeva lugema alates tähtkirja kättetoimetamisest füüsilisest isikust tarbijale.

Näis, kas uurimine piirdubki vaid kassi rolli väljaselgitamisega küünla ümberajamisel ja nimetatud koduloom jääbki nii süüdlaseks kui ka tulekahju põhjuseks või minnakse siiski ka sisuliseks. Kahtlus aga on, arvestades tugevat vastast.

Isegi siis, kui Riigikontroll tuvastas Eesti Energia puhul kuriteotunnused riigihanke korraldamisel Ahlstomi kasuks, ei pidanud õiguskaitseorganid seda piisavaks uurimise alustamise motiiviks. Suurkorporatsioon teeb mida tahab, loeb ja tõlgendab seadusi ning määrab kaude ka kõikvõimalike ametite koosseisu.

Kogu loo konteksti suurem pilt on paraku üsna ähvardav. Omal ajal asus suurkorporatsioonide vastu võitlusse USA president Theodore Roosevelt (ametis 1901–1909 – Toim.). Tema arusaamise kohaselt pidi võim riigis kuuluma valitsusele, mitte suurkorporatsioonidele. Ta kutsus isegi Morgani enda juurde välja, kuid viimane keeldus lühifraasiga – ma pole kellelegi midagi võlgu ega millekski kohustatud. President Franklin Delano Roosevelt (ametis 1933–1945 – Toim.) jätkas samaga, ja riik puhkes õitsele, ning selle vilju naudib USA tänapäevani.

Ka meil tundub olevat tendents sama, kuid meie oma Roosevelte, kes monopolide tiibu kärbiksid, ei paista kuskilt – Riigikogul puudub tahe ja kohtul puudub võimekus. Millegipärast…

ANDRES RAID, teleajakirjanik

Jaga |