Põdra maffiasaaga jätkub - küsimused hakkavad ennast ise vastama!

Lõpetasin oma 23. mai kirjatüki, mis pajatas organiseeritud kuritegevusest õiguskaitseorganites, mitme küsimusega, mis jäid Indrek Põdra süüdimõistmise järel vastuseta. Aga ennäe imet, küsimused hakkavad ennast ise vastama!

Üks küsimus puudutas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Rahapesu Andmebüroo (RAB) töötajaid, kes Delfi andmetel osutasid Indrek Põdrale ebaseaduslikke teeneid. Detsembris esitas Delfi realistliku hüpoteesi, et Põder võis olla seotud RAB-i kaudu tulnud info manipuleerimisega. Tema kohtuotsusest selgub, et selles abistas teda büroo tundmatu töötaja „O", kelle juurde suunas Põder läbirääkimistele Oleg Smoli, seoses küpsenud plaaniga kaaperdada Krediidipank. Ilmselt said RAB-i töötajad selle eest ka tasustatud.

Probleemid Rahapesu Andmebüroo töötajatega

algasid juba aastaid enne Indrek Põdra jõugu moodustamist. 2003. aastal töötas Maksuametis maksupettuste tõkestamise talituse pearevidendi ametikohal Priit Karumaa. Samal ajal hakkas ta Venemaa kodaniku Nelli Vakhterova ülesandel koguma teavet Eestis tegutsevate firmade AS Noil Gas ja AS Noil Group tegevuse kohta. Selleks kasutas ta maksusaladust sisaldavaid Maksuameti andmebaase.

24. oktoobril 2003. aastal kohtus Karumaa koos Vakhterovaga ühes Moskva hotellis Venemaa äriühingu Surgutgazprom töötajate Aleksandr Maslenikoviga ja Holodovi-nimelise isikuga, kellele Karumaa edastas Maksuameti andmebaasidest kogutud piiratud juurdepääsuga teavet eelpooltoodud firmade kohta.

18. märtsil 2004. aastal andis Karumaa P. I.-le tema elukohas 3000 krooni sularaha ning 22. märtsil samas kohas veel 2000 krooni, et viimane annaks selle raha edasi Keskkriminaalpolitsei Rahapesu Andmebüroo ametnikule, et viimane tooks Karumaale AS-i Noil Grupp Hansapanga pangakonto väljavõtte. Samal päeval andis politsei juhtivinspektor Aivar Orukask Karumaale üle 24-l lehel AS Noil Grupi Hansapanga kontoväljavõtte, pärast mida andis P. I. Orukasele väljavõtte eest üle 5000 krooni.

15. novembril 2004. aastal toimus Tallinna Linnakohtus istung, kus Priit Karumaa mõisteti kokkuleppemenetluse korras süüdi altkäemaksu andmises. Kohtuotsusega konfiskeeriti Orukase käest 5000 krooni.

Sellesse kohtuotsusesse süvenedes

tekib taas hulk küsimusi, kuid neile on juba lihtsam vastata. Kuna antud kuritegu uuris Kaitsepolitseiamet, siis üheks menetlejaks võis olla meile nüüdseks juba tuntud Indrek Põder. Kasutades olukorda enda huvides ära, võis Põder mõjutada Aivar Orukaske asuma kaitsepolitseiga koostööle. Kui seda koostööd tehti riigi hüvanguks, oleks see veel mõistetav, aga tundub, et Põder kasutas enda poolt mõjutatavaid politseiametnikke ära kuritegelikel eesmärkidel.

Need, kes tema provokatsioonidele ei allunud, sunniti töölt lahkuma või, mis veelgi hullem, nende suhtes alustati menetlust kokkuklopsitud süüdistuste alusel.

Kõigi eelduste ja Eesti Vabariigi seaduste kohaselt

oleks kohus pidanud Orukasele mõistma karistuse vähemalt altkäemaksu võtmise eest, rääkimata sellest, et Orukask oli ametnik, kellele laienes rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse §21 lg2. Selle kohaselt on RAB-is sisalduvale infole juurdepääs ainult büroo töötajatel. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt edastatakse RAB-is registreeritud andmeid ainult uurimist teostavale asutusele ja prokurörile. Seega oli antud kontoväljavõtte puhul tegemist piiratud juurdepääsuga teabega. Ometi pidi Orukask tagastama vaid saadud altkäemaksu.

Nüüd, kümmekond aastat hiljem,

ilmub hämaratel asjaoludel kohtuotsusesse RAB-i töötaja „O", kes osutab ebaseaduslikke teeneid Indrek Põdrale. Sama kummalisel kombel töötab andmebüroos Aivar Orukask, kes jäeti segastel asjaoludel kriminaalasjas karistamata. Selline mees teeb karjääri, kuid keegi ei pea seda imelikuks ega tõsta kisa.

Kogu loos hämmastab mind, et prokuratuur ei vaidlustanud mõistetamatut kohtuotsust ega nõudnud Aivar Orukasele reaalset karistust. Minu andmetel (võimalik, et ma eksin) kureeris prokuratuuri poolt Kaitsepolitseiameti tööd praegune riigi peaprokurör Norman Aas. Väidetavalt ei kandnud Aas tolleaegsele peaprokurörile sellisest menetluse käigust ka ette.

Olles vestelnud erinevate kapo tööd tundvate spetsialistidega, ütlevad nad, et selline asjade käik on täiesti võimalik. Loomulikult seavad nad aga kahtluse alla kogu selle loo menetluse. Mõned asjatundjad on väitnud, et selle juhtumi puhul on selgelt tegu majandusspionaažiga ning Karumaa Venemaa-kontaktid olid julgeolekuasutuste taustaga.

Seda kinnitab ka kapo 2004. aasta aastaraamat, kus teatati, et jälituskombinatsiooni tulemusena tuvastati juhtum, kus Priit Karumaa andis kütusefirma pangakonto väljavõtte saamiseks kõrgele politseiametnikule 6500 krooni altkäemaksu:

"Kinnipidamisel leidis kaitsepolitsei Priit Karumaa juurest kütusefirma majandustegevuse kohta koostatud kokkuvõtte, mis sisaldas põhjalikku informatsiooni kütusefirma majandustegevuse, pangakonto liikumiste ning firmaga seotud isikute tausta kohta. Kriminaalasja eeluurimisel kogutud andmete põhjal pidi Priit Karumaa saama kõnealuse kokkuvõtte koostamise eest Venemaa julgeolekustruktuuride taustaga isikutelt tasuna üle 90000 krooni. Kõnealuse juhtumi puhul ei saa enam rääkida tavakorruptsioonist, sest lisandus ka riigi julgeoleku seisukohalt huvipakkuv vastuluureaspekt."

Igal juhul on „kõrge politseiametnik" Aivar Orukask endiselt RAB-is juhtival kohal ja väidab, et on Põdraga kohtunud vaid ühel korral Meelis Tanieli kabinetis, kuigi Põder nimetas teda enda suureks sõbraks. Siit algab küsimuste ring uuesti.

KALLE KLANDORF, endine kriminaalpolitsei töötaja

Klandorfi sama lugu ilmus ka 12. juunil Delfis

Loe ka: Kesknädal 23. mai 2012, Kesknädal 6. juuni 2012

[fotoallkiri] OLEME RAHAPESUMAA? Eesti venitas omal ajal rahapesuvastase seaduse vastuvõtmisega piinlikult kaua. Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus probleemid Rahapesu Andmebüroo töötajatega algasid juba aastaid enne Indrek Põdra jõugu moodustamist 2003. aastal.

Jaga |