Valitsuse majandusgenotsiid rahva kallal

Nüüd veebruaris, kus inimesed said esimesed vabaturu elektriarved, saab kinnitust, et IRL-i lubadus kodukulud alla viia oli jõhker pettus ning inimestele puru silma ajamine.

Ma ei peatuks elektrienergia hinnal. Lepime sellega, et elektrihinna kujundab turg. Kuigi jah, ka avatud turule, pea ees, tormamine olukorras, kus oli teada, et konkurentsi ei teki ja turg ei toimi, oli Juhan Partsi idee ja tahe. Ülekohtu, küünilisuse ja ahnuse näide vaatab aga kõige ehedamal kujul vastu võrgutasude arvetel.

Parts: elekter ei ole kodukulu!

Arusaamatud ja ülesblufitud võrgutasud moodustavad 2/3 sellest, mida elektri eest maksame. Ning see, kui suured on võrgutasud, sõltub täielikult Partsist ning ta parteikaaslastest, kes väiksemaid kodukulusid lubasid.

Parts ise ütleb, et elekter ei olevatki kodukulu! Kui ma seda esimest korda kuulsin, siis arvasin, et ministril on täna hea tuju ning ta teeb nalja. Aga ei, minister mõtles tõsiselt. Kui elekter ei ole kodukulu, mis ta siis on? Mille eest raha küsitakse? Kas maja ees tänaval põleva lambi või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valgustamise eest? Milline peab olema inimese arusaam ning loogika, et elektrit mitte kodukuluks pidada?

Võrgutasude jultunud tõstmine

Eriliselt jultunuks tuleb arvata võrgutasude 16-protsendine tõus selle aasta alguses, kui elektrituru avanemine tarbijatele niigi löögi andis. Miski ei saagi paremini näidata IRL-i tegelikku suhtumist inimestesse. Selle asemel, et kasutada erinevaid võimalusi pehmendamaks tarbijate üleminekut vabale turule, kruviti omalt poolt hinda veelgi 16%. Kas Juhan Partsi ja Taavi Veskimäe arvates oli hinnatõus veel liiga väike, et neil jätkus jultumust ka omalt poolt käsi inimeste taskusse ajada?

Partsile meeldib inimestele enda meelest tarka nõu anda. Üks tema lemmiksoovitus on: kulutage elektrit vähem! Kuidas ta seda ette kujutab? Arvestades, et elektrihind koos võrgutasudega oli pöörane juba enne viimast hinnatõusu, siis on inimesed oma kokkuhoiuvõimalused ammu ammendanud.

Kas meil on sõjaaeg?

Peavad inimesed siis külmas ja pimedas istuma nagu sõja ajal? Kui siiani meeldis IRL-ile mõtetes 1944. aastas elada, siis kas nüüd paisatakse Eesti inimesed ka eluviisilt 1944. aastasse? Veel natuke IRL-i valitsemist, ja inimesed on sunnitud muldonnidesse kolima.

Kindlasti võiks Parts kokkuhoiust rääkida oma partei juhi Urmas Reinsaluga. Reinsalu ütles „Õhtulehele", et tema jaanuari elektrikulu oli 3000 kWh. Ja põhiosa kulus elektrile. See tähendab, et Reinsalu saab umbes 350-eurose arve. Ja seda suhteliselt soojal talvel.

Kui ta aga tahaks kokku hoida, nagu Parts soovitab, siis millised oleksid tema võimalused? Langetada toatemperatuur 16 kraadile? Kuna peres on väikesed lapsed, siis usun, et Reinsalu hea isana seda ei teeks. Järelikult tuleb maksta. Ei ole ju mõeldav, et minister korterisse pursuika tarib ning selle korstna aknast tänavale torkab.

Ministripalgaga on võimalik tasuda 300-400-euroseid arveid, aga kui pere sissetulek ongi 700 eurot? Millise valiku on siis Parts inimestele jätnud? Kodust loobuda? Ka see on keeruline, sest suur osa kodusid on soetatud pangalaenuga, ja kes tahaks osta maja, mille kulud on kõrged?

Parts: ise olite lollid!

Taas võib Parts öelda, et ise olite lollid, kui energiakuluka maja ostsite. Aga kus inimesed pidid 4-5 aastat tagasi ette nägema, millise hinnaralli majandusminister võrgutasudega korraldab? Tollal, vastupidi, inimesi julgustati laenama ja oma kodu soetama. Ei aita ka see, kui inimesed kasutavad kiidetud keskkonnasäästlikke maa- ja õhksoojuspumpasid. Ka need tarbivad elektrit ning garanteerivad meie hindade juures kõrge elektriarve.

Juhan Partsile meeldib rääkida ka majade soojustamisest. Kuna soojustamiskampaaniad puudutavad kortermaju ja need on valdavalt kaugküttevõrgus, siis ei ole täpselt mõistetav, kuidas peaks penoplasti seintele kleepimine elektrikulu vähendama.

Eramajaomanikest, keda elektrihinna tõus kõige enam puudutab, Parts vaikib.

Jah, siiski üks peotäis päikesepaneele jagati Kredexi toel ka eramajaomanikele. Päikesepaneelid on küll head, aga ka see kampaania sai enne läbi, kui alata jõudis. Ilmselt kulus raha Koduomanike Liidu trükistele ja valimiskampaaniale „Kodukulud alla!" ning päikesepaneelide jaoks enam ei jätkunud. Ka tuli paneelid enne välja osta ning seejärel oodata, et osa kulutustest hiljem hüvitatakse.

Küsitav muidugi, kui palju on meil inimesi, kellel 5000 eurot kodus riiuli peal seisab ja Kredexi kampaaniat ootab.

IRL-i kisa-kära tulemus null

Juhan Parts räägib energia keskkonnatasude vähendamisest kui kangelasteost. Selles mõttes on tegemist jah kangelasteoga, et Parts lõpuks reformikatelt loa millekski selliseks välja kauples.

Paraku keskkonnatasude vähendamine avaldab elektriarvetele nii väikest mõju, et on pigem sümboolset laadi ning jääb tarbijale märkamata. Taas nii nagu IRL-ile iseloomulik - palju kisa ja kära, tulemus nullilähedane.

Loosungi „Kodukulud alla!" varjus tegutsedes jäetakse inimesed oma kodudest ilma. Kas see on Partsi ja Reinsalu teadlik eesmärk või kukub see neil lihtsalt nõnda välja, ei oma tähtsust. Oluline on lõpptulemus.

See, mis Eesti peredest hinnahulluse pöörises saab, IRL-i juhtpoliitikuid ei huvita. Palju rohkem pakub neile pinget see, kes hakkavad juhtima Politsei- ja Piirivalveametit ning kapot, kas on tegemist ikka piisavalt truu ja käsukuuleka inimesega.

Arvestades, millisesse väljapääsmatusse olukorda on Juhan Parts tuhanded pered võrgutasusid tõstes pannud, peaks Andrus Ansip näitama, kes on valitsuses peaminister, ja Parts peab ministritoolilt lahkuma. Sest tuleb lõpetada majandusgenotsiid Eesti rahva kallal.

LAURI LAASI, Riigikogu liige, Keskerakond

[Majandusministeeriumi ees 18. veebruaril toimunud meeleavalduse fotode (Indrek Veiserik) allkirjad]

ESIMEST KORDA ELUS MIITINGUL: Aivar Riisalu.

NOORED AVALDAVAD MEELT: Elekter pole luksuskaup!

MÜRISEV-PLÄRISEV-HUUGAV KOMPRESSOR: Parts tõi meeleavaldajatele omapoolse kingituse: kompressorliku „taustamuusika", kõnelejate segamiseks.

Jaga |