Kas valisime Euroopa Parlamenti Eesti arukaimad esindajad?

Ühinevas Euroopas on võtmerollis Euroopa Liidu ja Venemaa suhted. Andmaks oma panust Euroopa riikide konkurentsivõimekuse tõstmisse üleilmastumisel, peab hästi mõistma kõigi osalejate, sealhulgas Venemaa huve ja taotlusi, peab esmalt oskama inimese kombel kõigiga suhelda, suutma leida ühist keelt ja arutleda probleemide üle.

Kolmikliidu valitsuse tegutsemine Tallinna fašistlikest okupantidest vabastamise  mälestusmärgi ärandamisel Tõnismäelt pani Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotside valitsusele selgelt profašistliku märgise kogu Euroopa silmis.

Mida tahab Euroopa Liit meilt, Eesti rahvalt? - arutles Ahto Lobjakas 18. mai Postimehes „Järjepidev Eesti". Ta kirjutab: „Eesti arengu mootor EL tahab meilt kahte asja. Esiteks, et Eesti kohad komiteedes ja nõukogudes oleks täidetud. Teiseks tahab EL, et Eesti poliitiline esindatus Euroopas oleks vaba äärmuslusest. Äärmuslaste all ei mõelda kommuniste, vaid rahvuslasi, keda võib kahtlustada natsilembuses."

Järelikult kogu Euroopas ja Euroopa ühistes huvides saavad edukalt tegutseda vaid inimesed, keda  aktsepteerivad nii Moskva kui ka Brüssel. Eestis aastatega vastikut kuulsust kogunud neonatslikud rahvusäärmuslased ja avalikult fašismimeelsed nende hulka kindlasti ei kuulu. Sellised poliitikud jäävad Euroopas üksiklastena koostöövõimetusse isolatsiooni, sest neid peljatakse ja tõrjutakse ning välditakse kui poliitilisi pidalitõbiseid, keda ei saa võtta tänapäeval pragmaatiliselt kaalutlevas maailmas tõsiselt.

MART RÕKALO Raplamaalt

Jaga |