Nädala juubilar JAANUS ORGULAS 80

JAANUS KÕRV,      04. juuli 2007


Kentuki Lõvist Elbruse vallutajaks

„Kunagine kuulus Kentuki Lõvi tuleb nüüd hallipäisena Draamateatri trepist üles, näpus kilekott, kust saunaviht paistmas. Saunapäev. Ja tee mis tahad, aga vägisi tuleb meelde Tootsi-Kiire kuulus leiliviskamine ja lõdisemine. Tuleb meelde muudki, mis seotud kunagise ülipopulaarse paariga. Jaanus Orgulas ja Ervin Abel. Kõik need kivirüntapuntaäntad, Krisostomused, saapanööbid, tamasseri rauad... Ühe põlvkonna noorusaastate esimesed teatrielamused on nende kahe mehega seotud. Üht neist, Ervin Abelit, kes end peaaegu et eluaegseks Kiireks mängis, ei ole enam meie hulgas." Nii kirjutas humorist Lembit Sibul 1999. aastal, mil Ervin Abel oleks saanud 70. Nüüdseks on manalateed läinud ka Lembit Sibul ise.

Homme, 5. juulil saab Vaivaras Merikülas sündinud Jaanus Orgulas 80-aastaseks.

Orgulas on ise meenutanud, kuidas ta kolmeaastaselt nägi Viljandi lossimägedes lasteetendust, kus varese „vaak-vaak!" talle nii hirmsasti meeldima hakkas, et teele teatrisse alguse pani.

Loominguline tandem

Jaanus Orgulast ja Ervin Abelit kui loomingulist tandemit on raske ülehinnata. Nende teed ristusid Moskvas GITIS-ses, kus 26 noort Eesti inimest viie aasta jooksul kõrghariduse poole pürgis. Kuna instituudis tekkis vajadus veel paari-kolme poisi järele, siis saadetigi kursusevanem Jaanus Orgulas Eestisse tulevaste näitlejate otsingule. Orgulasele oli teada, et Rakveres olla üks noor mees isetegevuses operetirollidega silma paistnud. See oli Ervin Abel. Ja nii nad kohtusidki.

Pärast lõpetamist 1953. aastal suunati kõik tööle Tallinna Draamateatrisse. Tuntumad neist: Ita Ever, Tõnis Kask, Grigori Kromanov, Kaljo Kiisk jt.

Määravaks saigi 1954. aasta, mil Kulno Süvalep sama kevadel "Kevade" lavalaudadele tõi. Seal sündisid Ervin Abeli Jorh Adniel Kiir ja Jaanus Orgulase Joosep Toots. Ja kuigi mõlemad näitlejad kehastasid edaspidi palju erinevaid rolle (Orgulasel kogunes neid 100 ringis), nägi vaataja neis vähemal või suuremal määral ikka Tootsi ja Kiirt. "Kevade" sai nii populaarseks, et seda mängiti kokku 286 etendust. Dekoratsioonid ja kostüümid, mis pika mängimisega ära kulusid, tehti uued. Edasi tulid1960. aastal Lutsu–Särevi "Suvi", 1961. aastal "Tootsi pulm".

1000 etendust kahe estraadikavaga

Edasi tekkis mõte viia Toots ja Kiir estraadilavale. 1965. aastal see tänu Romulus Tiitusele teoks saigi – valmis estraadikava "Terekest kah!", mida Eesti Filharmoonia egiidi all mängiti tihtipeale kaks korda päevas. Kokku sai etendusi 450. Kaks aastat hiljem tuli Romulus Tiituselt veel teinegi estraadikava "Oh sa issand!". Neli aastat elu ratastel ja öid hotellides-võõrastemajades. Kahe kavaga kokku naerutati rahvast ligi tuhandel korral.

Tol ajal oli igale kolhoosiesimehele auasjaks Tootsile-Kiirele laud katta või saun kütta. Jaanus Orgulas on ise selle perioodi kohta öelnud: "Eks ta tüütas muidugi ära, aga raha tuli ka. Kui teatris oli näitleja palk 100 rubla, siis meie saime 750 kulli kuus!" See võimaldas ka lahedat äraelamist. "Ervin rahalugeja mees ei olnud. Lahtise käega. Kui lõunasöögi arve oli 4 rubla, läks kümnekas laks lauale ja tagasi polnud vaja. Kalamehena teati teda ka, aga kala ta ise ei söönud. Tomatit ei võtnud ka suu sisse. Kuid konservi "Räim tomatis" pani kahe suupoolega," on Jaanus Orgulas hiljem meenutanud.

Tootsi-Kiire teemadel kirjutasid uusi lavastusi veel näiteks Priit Aimla ("Kasutage Karu teenet") ja Uno Laht ("Maailm vestitaskus ehk Räim tomatis"), kuid kahe esimese tüki eduni need paraku ei jõudnud.

Esimese eestlasena Elbruse tipus
1958. aastal alistas Jaanus Orgulas esimese eestlasena Elbruse läänetipu, mida tol ajal loeti Euroopa kõrgeimaks (5642 m). Idatipp kõrgub paarkümmend meetrit madalamal.

40 aastat hiljem korraldas Lumeleopardi tiitliga alpinist Jaan Künnap selle sündmuse auks ekspeditsiooni, kus osavõtjaid oli täiesti juhuslikult samuti 40. Noortele mägironijatele andis õnnistuse kaasa ei keegi muu, kui Jaanus Orgulas. Neljakümnest jõudis ihaldatud tippu 19.

Väga oluline teatrinähtus

Nõnda on öelnud Jaanus Orgulase kohta temast raamatu „Jäägu see" (2004) koostanud Jüri Aarma. Tema jaoks oli viis väga olulist põhjust, miks Orgulasest kirjutada. Esiteks täitus 60 aastat lavategevuse algusest. Teiseks, Orgulas on ainus, kes on mänginud ühte rolli (Toots) 1500 korda. Kolmandaks, Orgulas on esimesena eestlastest jõudnud Elbruse tippu. Neljandaks, Orgulas on arvestatav botaanik – teada-tuntud on tema hobi tulbikasvatus ehk sibullillede kollektsioneerimine. Viiendaks, Orgulas on üle elanud neli riigikorda ja elab hetkel viiendat.

Õnne ja jaksu!

Viimati muudetud: 04.07.2007

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)