Ettevõtjad on vihased

Fotol: (üleval) Jüri Mõis ja Arnout Lugtmeijer, (all) Raivo Rand ja Jaan Männik

Lugtmeijer: Tallinna sadam langeb

Transiidiärimehe Arnout Lugtmeijeri sõnul on Tallinna sadam jäänud naabritest maha, viga on poliitilises nõrkuses ja ambitsiooni puudumises. Ärimees ütles, et logistika ja transport on oluline osa Eesti majandusest, andes SKP-st koguni 16%. Valdkonnas töötab ligi 33 000 inimest ning see toob aastas riigile sisse 2,55 miljardit eurot. Samas võiks olukord olla tunduvalt parem.

„Kümne aastaga on Läänemere idaosa sadamaid läbiv kaubamaht kasvanud peaaegu kaks korda, 172 miljonilt tonnilt 344 miljonile. Kuid Tallinna sadam on piirkonna kümne suurema sadama arvestuses langenud teiselt kohalt seitsmendaks. Sadamad on Eestis igal pool teinud suuri pingutusi ja investeeringuid. Probleem ei ole selles. Asi on aetavas poliitikas, puuduvas ambitsioonis, eesmärkide puudumises," ütles Hollandi ettevõtja Tallinna ja Keskerakonna korraldatud konverentsil.

Riigijuhid ja ettevõtjad peaksid kokku istuma ning Lugtmeijeri sõnul koostööd tegema, selleks et Eesti ja eriti Tallinna sadama positsioon taas tõuseks. Ühe võimalusena näeb ta sadamate andmist kohaliku omavalitsuse haldusalasse. „Siis tunnevad kohalikud omavalitsused enam vajadust sadamatega koostööd teha. Hollandis on see justnimelt nii," ütles Lugtmeijer.

Männik: Eesti jookseb inimestest tühjaks

„Riigil on vaja visiooni, millega tegutseda, ja väljarände küsimusel on siin suur osa," rääkis endine Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik. „Valitsuses see teema justkui blokeeritakse, kuid tegelikult peaks olema lahenduse otsimine prioriteet. Väljarändel on paratamatult tagajärjed meie tööturule - tekib tööjõupuudus."

Männik väljendas oma mõistmatust president Ilvese mõtteavalduse puhul, et Soomes töötavad meie kaasmaalased pole Eesti jaoks mitte kaotus, vaid pigem võimalus.

„Vaesuse vähendamiseks tuleb tegelda eelkõige majanduskasvu ergutamisega ja eesmärk peab olema 5% või rohkem. Majanduskasv peab olema valitsuse eesmärgiks." Männiku sõnul praeguse Eesti 1-2-protsendise majanduskasvuga kulub 20-30 aastat, enne kui vaesuseprobleem leevendub. „Selleks ajaks on Eesti tühjaks jooksnud," hoiatas Männik. 2014. aastat nimetas ta Eesti poliitikas kaotatud aastaks.

Männiku hinnangul saab riigi praegusi majandusprobleeme lahendada vaid maksupoliitikaga.

„Väljarände ja vaesuse vähendamiseks ning majanduskasvu suurendamiseks pean oluliseks, et riik oleks ettevõtlussõbralik, ning tugevdada tuleb ka kontrolli riigiasutuste üle - onupojapoliitikat on liiga palju. Loomulikult ei saa mööda ka sellest, et humanitaarainete inimesed liialt domineerivad reaalainete inimeste üle; see tasakaal on paigast ära. Selge on aga see, et riik peab oma eesmärgid paremini sõnastama," rääkis Männik.

Mõis: Ettevõtja ja töötaja maksukoormus võrdseks!

Ettevõtja Jüri Mõis väljendas praegu Eestis toimuva üle suurt muret. „Erakond, keda mina olen pidanud rongijuhtideks, ei tee tööd, vaid on tegelikult restoranvagunis ja kakleb omavahel," võrdles Mõis. „Üks ostab hääli, teine käib prokuratuuris. Silvergate polnud iseenesest veel midagi. Pärast seda läksid Eesti riigi juhtiva partei ninamehed riigiprokuratuuri lihtsalt valetama: et nad leidsid raha ämma kapist... See oli minu jaoks äratus, ohtlik olukord, mis tuleb lõpetada."

Oma ettekandes keskendus Mõis sellele, mida teha, et 20 aasta pärast oleks siin rohkem talente. Et praegu, kus suur hulk inimesi elab toimetulekuraskustes, ei lase säärane keskkond paljudel oma talenti välja arendada.

Mõisa sõnul on töötajate ja ettevõtluse maksustamine Eestis hoopis erinev. „Eestis on loosung: ühetaolised maksud! Äkki tuleks selles suunas ka liikuda?" märkis Mõis.

„Häbi tunnistada, aga mina olen alati öelnud, et miks te ettevõtjaid nii vähe maksustate. Töötaja maksab ju tulumaksu, sotsiaalmaksu, ravikindlustusmaksu - kokku 57 protsenti. Ettevõtja maksab oma marginaalsed maksud ära - 26 protsenti koos luksusmaksuga - ja muid muresid tal pole. Kogu maksuseadus tuleks kompleksselt ette võtta ja suundumus peaks olema see, et ettevõtja ja töötaja maksustamine võrdsustada. Praegu on see üle kahe korra ettevõtja kasuks. Räägitakse, et vaja on astmelist tulumaksu. Astmeline tulumaks on ammu olemas, ainult valepidi - ettevõtja kasuks ja töötaja kahjuks!"

Rand: Üürikortermajad on arengu võti

Ehitusettevõtja Raivo Ranna hinnangul tuleks Eesti majanduse arengus tõsta olulisele kohale üürikortermajade rajamine, mis on Eesti arenguvõtmeks. Soodsate üüripindade olemasolul ei lahkutaks kodumaalt nii kergekäeliselt. „Kutsume talente tagasi, aga kuhu me nad paneme? Selline olukord ei kutsu kedagi tagasi," märkis Rand.

„Üüripinnal elamine on täiesti normaalne ja mõistlik, sest väga paljude inimeste, eelkõige noorte võimalused pole piisavad elamispinna ostmiseks. Üüripinnal elamine on tihti mõistlikum otsus, kui koormata end mitmekümneks aastaks suure laenuga," rääkis Rand. Ta rõhutas, et kuna eraettevõtjatel üksi ei tasu üürimajade ehitamine ära, siis koostöös riigi ja omavalitsustega oleks see võimalik. Üürikortermajade ehitamises kutsus ta üles eeskuju võtma ja kogemusi saama põhjanaabrite juurest Soomest, kus see on väga levinud.

Konverentsil pidasid ettekande ka Enn Veskimägi, Oleg Harlamov, Heido Vitsur, Kalev Kallo ja Jaan Õmblus.

INDREK VEISERIK

[fotoallkirjad]

KANNATUS KATKEMAS: Jaan Männiku sõnul jookseb Eesti inimestest enne tühjaks, kui riik oma pisikese majanduskasvuga 20-30 aasta jooksul vaesusprobleemi leevendab. Vaja on tegutseda kohe ja seda eelkõige maksupoliitika kaudu! Männik nimetab seetõttu 2014. aastat kaotatud poliitika-aastaks.

SUUR HUVI: Majanduskonverentsil esinejaid kuulati suure huviga. Lisaks oli Tallinna Televisiooni portaalis kogu konverents otseülekandes jälgitav.

OOTAVAD RIIGIS MUUTUSI: Jüri Mõisa arvates tuleb ettevõtjaid enam maksustada. Arnout Lugtmeijeri sõnul on Tallinna sadam jäänud naabritest maha, viga on poliitilises nõrkuses.

Jaga |