Mardna: Paberretseptid jäägu ka alles

Minu küsimusele, kas tõepoolest on digiretseptidega saavutatud mingi tõsine kokkuhoid, või on asi vastupidi - keegi (IT-firma) on sellelt muudatuselt kopsaka rahasumma taskusse pannud, vastas doktor Mardna, et tema isiklikult küll ei näe, kust see tohutu kokkuhoid tuleb.

Räägitakse ju, et suuresti säästetakse paberi pealt, kuna arst patsiendile paberretsepti ei väljasta. Kuid samas on arstil kohustus anda patsiendile kasutusõpetus, et kui mitu tabletti ja mitu korda päevas on vaja võtta, millised on vastunäidustused jne. See instruktsioon kirjutati varem retseptile, nüüd aga trükitakse arsti poolt välja A4 formaadis paberile. A4 võrdub aga 3-4 retseptiplangiga. Järelikult ei ole siin juttugi paberi kokkuhoiust - pigem vastupidi.

Tobedad soovitused ja otsitud põhjendused

Teiseks on Mardna sõnul äärmiselt tobe IT-meeste „soovitus" mitte kirjutada retsepte välja kella 10-st 14-ni. Siis on kõige rohkem arvutikasutajaid ja „tänu" sellele olevat see kõige tõenäolisem aeg arvutite kokkujooksmiseks ning selleks, et info ei jõua apteeki või andmepanka.

Mardna ütles, et seda soovitust ei saavat küll kuidagi täita, sest arsti tööaeg võib olla just selles ajavahemikus ja ta ei saa ju neid digiretsepte kusagil kodus kirjutada. Üldse tundub doktor Mardnale, nagu oleks peamine puudus see, et IT-firma on kas kasutanud puudulikke andmeid või teinud valearvestused.

Kolmandaks - põhjendus, et arstil on digiretsepti puhul patsiendist absoluutne ülevaade, et arst näeb, kas tema poolt välja kirjutatud ravim on apteegist välja ostetud ja et tänu sellele on tohtril täielik ülevaade, kas haige tema ettekirjutusi täidab. Mardna ütles, et kiirabiarstide sõnul olevat küllalt palju inimesi, kes küll ostavad ravimid välja, kuid ei kasuta neid, vaid loovad oma koju terveid kasutamata ravimite ladusid. Nii et ka see põhjendus olevat küllaltki otsitud.

Ainsad, kes dr Mardna sõnul digiretseptidele üleminekust tõsiselt võidavad, on apteekrid, sest neil jääb tööd kõvasti vähemaks - pole enam vaja teha andmetöötlust, et Haigekassale infot saata.

Viirus on ohtlik mitte ainult inimesele, vaid ka arvutile

Ja loomulikult kõige suurem puudus, mille doktor Mardna välja tõi, on seotud elementaarselt tehniliste küsimustega. Teda teeb murelikuks see, et arvutitega seotud probleemid pole vast kellelegi tundmatud. Kogu andmebaasi kandmine vaid elektroonilisse versiooni võtab arstilt n-ö taganemistee, kui, hoidku Jumal, midagi juhtub, olgu siis arvutiviirus või mis iganes... Samuti puuduvat arstil kontroll, kas info tema poolt välja kirjutatud ravimi kohta ikka jõudis apteeki või jäi kusagile andmepanka kinni, ja inimene peab sellisel juhul uuesti arsti juurde tulema.

Selliste probleemide vastu pakkus härra Mardna küll väga tõhusa regulatsioonimehhanismi: kõik kulutused, mis patsient või arst on tänu IT-probleemidele teinud, tuleb lasta vastaval IT-firmal kinni maksta. „Siis tehakse kõik väga kiiresti korda," ütles Mardna. Tõsi küll, kahtlane on,kas selline mehhanism meil Eestis toimima hakkab.

Digisüsteemi plussid

Samas tõi doktor Mardna välja ka digisüsteemi plusse. Esiteks, arstil on  ülevaade patsiendile määratud ning tema poolt ostetud ravimitest. On ju küllalt palju selliseid patsiente, kes jooksevad ühe arsti juurest teise juurde, ning tihti võivad erinevate arstide poolt välja kirjutatud ravimid olla lausa üksteist välistavad. Arstivastuvõtul ei pruugi aga inimene lihtsalt mäletada, milliseid ravimeid ta võtab - tihti öeldakse: „Võtan veel noid roosasid tablette ning säärast kole mõru pulbrit."

Mardna sõnul olevat aga reaalses elus arstil ääretult vähe aega, et veel kontrollida, mida patsient manustab. Samas on võimalus selleks ikkagi olemas.

Teine küllalt suur pluss, mis räägib digiretsepti kasuks, olevat see, et kui paberretsepti pidi ravimi ostmiseks reaalselt kätte saama, siis nüüd saavat ravimeid osta vaid isikukoodi teades. See teeb aga elu lihtsamaks neil inimestel, kelle eakad sugulased elavad kusagil kolkakülas, ja selleks, et neile rohtu osta, pole enam vaja kõigepealt retsepti järele sõita  ning alles siis apteegist rohtu tuua. Nüüd saab inimese isikukoodi teades arstimi kohe apteegist kaasa võtta.

Üldiselt olevat doktor Mardna sõnul digiretseptide ideoloogia hea ja progressiivne, kui uuendusega ei minda liiale. Tema sõnul ei tohi sellisele süsteemile üle minna päevapealt ja arstidele peaks kindlasti jääma valikuvõimalus. Paberretsepte ei tohi kindlasti täielikult ära kaotada.

Mardna andmeil on Eesti retseptindus kõigest hoolimata Euroopa üks parimaid. Ta ütles, et näiteks Prantsusmaal kirjutab tohter rohu nime vaid paberilipikule, paneb allkirja, ning ongi kogu lugu, meil on aga selles osas kõik ornungis.

Nii et -- kõik reformid, eriti meditsiinis, nõuavad  kainet meelt ning professionaalset teostust.

IVARI VEE

ivari@kesknadal.ee

Jaga |