„Stenbocki maja lustib, kui all orus patsiendid haiglatega jagelevad."

Kuulates ja lugedes viimaseid uudiseid, selgub üht-teist ja ilmselt homse päeva jooksul veel nii mõndagi. Kõigepealt, et Haigekassas on palgatõusuks ette nähtud vahendid planeeritud ikka kaheks aastaks, nii nagu Pevkur ütles - et see on viimane pakkumine, millest ei taganeta. Nüüd siis lükati Haiglate Liit tanki, et streigi lõpetamiseks lubatud palgatõusust poole maksavad haiglad. Millest maksavad, pole selge, haiglate rahalised vahendid tulevad enamasti Haigekassast. Kui haiglad peavad palgatõusuks vahendeid leidma mingite seesmiste reservide arvelt, siis nendeks on kas patsiendi omaosaluse tõus või Haigekassalt saadavate vahendite eest ettenähtust väiksemal hulgal teenuste osutamine.

Ühel juhul teenused patsiendi jaoks kallinevad, teisel juhul järjekorrad pikenevad. Saab olema just nii, nagu Pevkur on lubanud - streigi tulemusel väheneb arstiabi kättesaadavus. Pole ka selge, kuidas peavad käituma tervishoiuteenuste osutajad, kes pole Haiglate Liidu liikmed - nendel pole mingit kohustust oma töötajate palku tõsta.

Kokkuvõttes tekib olukord, kus Haigekassa istub ikka oma 136 miljoni jaotamata kasumi otsas ja 200 miljonit on kinni riigikassas, et tasakaalustada riigieelarvet, aga haiglad vaadaku, kuidas tulevad toime ühelt poolt meedikutega ja teiselt poolt patsientidega. Stenbocki majast lausa lust vaadata, kuidas all orus pahased patsiendid haiglatega jagelevad. Divide et impera, nagu ütlesid vanad roomlased - jaga ja valitse.

Eks ta ole, elektrituru avamisega korraldatakse mõnevõrra sarnane trikk. Vaba turg ja konkurents meie oludes hindu ei langeta, seda on aastate kogemused näidanud. Kuigi rahvale räägitakse vastupidist. Kui nüüd selgub, et elektri hinnad kargavad lakke, siis lastakse rahvas elektri tootjate, müüjate, vahendajate kallale, tõstetakse veel Eesti Energia juhi palka, et sihtmärk oleks ka pimedas nähtav, ja kuni riigi alamad kaklevad, kasseerib riik ise vastavalt hinnatõusule suurenenud aktsiisi ja käibemaksu. Nii lihtne see ongi, kõige suuremat kasu saab elektrihinna tõusust riigikassa, nagu ilmselt planeeritigi.

Selleks et riigiaparaati ülal pidada ilma selle kulusid kärpimata, osaleda EL pankurite finantspüramiidides ja liputada Brüsseli sakste ees meie eelarvet - see ju nii nunnu, roosa ja tupsudega, viie parima hulgas.

Jaga |