Pensionidega asi hullemast hullem

OLEV RAJU,      08. august 2001



Pensionäride väljasuretamine jätkub. Kolmikliidu valitsus nimetab seda kogumispensionide juurutamiseks.

Tähelepanelikul lugejal ei ole jäänud märkamatuks segadus terminitega. Kord on juttu sotsiaalmaksu laekumistest, kord laekumistest sotsiaalfondi, kord I sambast, kord pensionifondist. Seaduseelnõu ja eriti selle seletuskirjad on vastuolulised. Tundub, et seaduseelnõu autoreil endil on asi segane.

Raha kaotab ostujõudu

Maailmas pole valuutat, mis viimase 50 - 55 aasta jooksul poleks oma väärtusest kaotanud oi-oi kui palju. Ka Eestis jätkub veel rida aastaid mitte just väike tarbijahinna indeksi tõus, s.t. mistahes kogutud raha kaotab oma ostujõudu. Kohustusliku kogumispensioniga paneb inimene oma raha "kinni" aastakümneteks. Et see ei kaotaks oma väärtust, peab pensionifond suutma kogu selle perioodi edukalt töötada, s.t. paigutada seda raha nii, et see tooks pensionifondile sisse rohkem kui inflatsioon. Selline pikk ja edukas äriperiood on aga suur erand, mitte reegel. Ja variandist, mis saab siis, kui pensionifondi etteotsa satub mängur või koguni suli. ei taha mõeldagi..
On väga tõenäoline, et 40 aastat regulaarselt raha sisse maksnud inimene peab siis pensionieas tõdema - teda on lihtsalt röövitud ja tal pole kogumispensioni kuskilt loota.. Hüvasti, kindlustatud pensionipõlv!

Peaminister eitab riski

Kogumispensioni seaduseelnõu autor - kolmikliidu valitsus - eitab üldse viimast riski.. Tõepoolest, kogumispensioni seaduseelnõus on terve rida punkte, mis esitavad kõrgendatud nõudmisi pensionifondide juhtkondadesse kuuluvatele inimestele. Kuid nagu näitab elu, pole selliste nõudmistega veel kunagi õnnestunud riski täiesti vältida. Ja kui isegi eeldada, et Eestis tõesti õnnestub aastakümnete vältel hoida pensionifondide juhtkondades ainult täiesti ausaid ja ülimalt kompetentseid inimesi, pole keegi, veel enam aga väike Eesti, kaitstud negatiivsete välismõjude eest. Ka pole mitte kõik pensionifondidele esitatavad nõuded piisavalt ranged.
Nii nõuab seaduseelnõu, et pensionifondivalitseja omakapital peab olema vähemalt 2%, mis on ilmselt liiga väike.
Kui omakapitalli osakaal on vaid 2%, piisab juba 3%- lisest kahjumist, et panna pensionifondis olev inimeste raha löögi alla.
Valitsuse esindajad on korduvalt rõhutanud, et pole mingit ohtu, pensionifondi makstud raha kindlasti säilub ja isegi kasvab ning tulevased pensionärid saavad selle täies ulatuses tagasi. Kuid kui Riigikogu hääletas sisse muudatusettepaneku, mis kohustas valitsust tagama selle raha ostuvõime säilumist, siis sotsiaalminister Nestor lausa tormas pulti ja teatas - nüüd on eelnõu vastuvõtmiseks kõlbmatu ja tema arutelu tuleb katkestada. Ilmselt valitsus ise ka ei usu, et pensionifondidesse makstud raha väärtus säilub täielikult.

Maksukoormus tõuseb üha

Nagu juba eespool toodud, kaasnevad kogumispensioni seaduse kehtestamisega ka täiendavad maksed. Vaatamata keerutamisele, et see ei ole maksekoormuse tõus, on sisuliselt siiski tegu sotsiaalmaksu 2%-lise tõstmisega. (Isegi selle "mittemaksu " suurus leitakse sotsiaalmaksu praegusest suurusest lähtudes). Selge vahe on ühes - sotsiaalmaksu maksab tööandja, kohustusliku kogumispensioni makset töövõtja, s. o. inimene. Kogumispensioni maksete sisulist lähedust sotsiaalmaksule näitab ka asjaolu, et kui inimene ei maksa kohustusliku kogumispensioni makseid, nõutakse need sisse maksuvõlana, s. o. sundkorras koos viivisega.
Mis siis välja tuleb? Selleks, et mitte tõsta kunagi tulevikus sotsiaalmaksu võimaliku vahendite puudujäägi katteks pensionite maksmiseks (NB! Selle puudujäägi teke, nagu juba eespool näidatud, pole veel kaugeltki kindel), tõstame makse kohe! No comments!

Poliitilise provokatsiooni meistriteos

Valitsus ja (või tema nõuandjad) pole selgeks saanud, et valitsuse ülesandeks on seista Eestimaa inimeste heaolu eest. Küll on aga saavutatud kõrgetase poliitilistes telgitagustes mängides. Heaks näiteks selle kohta on kuidas püütakse läbi suruda kogumispensionite seadust.
Valitsus ei saanud kogumispensionite seaduseelnõud Riigikogule esitades loota, et see pääseb ägeda, ja mis eriti oluline - põhjendatud - kriitika eest. Oli ülimalt tõenäoline, et seadus võidakse isegi tagasi lükata. Selle vältimiseks otsustati Riigikogu panna raskesse olukorda. Kogumispensionide seaduse lõppu traageldati tulumaksu seaduse muudatus (s.t. kogumispensionide seadusega muudetakse ka tulumaksuseadust.
Ja tulumaksuseaduse muudatus kõlab "...... maksustatakse tulumaksuga väljamakseid, mida isik saab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel....." Lihtsamalt öeldes - kogumispensionite kehtestamise seadus sisaldab ka Riigikogu liikmete pensionite maksustamist.

Mis rahvasaadik tegema peaks?

Kui ta hääletab seaduseelnõu poolt on ta, vähendades tavaliste inimeste pensione järgnevaks 40-45 aastaks, teinud suure "karuteene" eesti rahvale.
Kui ta hääletab seaduseelnõu vastu, süüdistavad valitsuskoalitsiooni propagandatorud teda omakasus jne. Valik pole just lihtne ja valitsus lootis, et nii mõnelgi Riigikogu liikmel ei järku julgust enda kaela seda soppa kallata lasta ja ta hääletab kogumispensionite eelnõu poolt. Seda enam, et pensionite oluline vähenemine selgub lõplikult alles pärast järgmist valitsust.
Lõplikuks hääletamiseks Riigikogus pole veel läinud aga piisas sellest, kui kogumispensioni eelnõu arutelu Riigikogus katkestati - minister Nestori nõudel, mitte Riigikogu liikmete initsiatiivil - kui valitsus ja õukonnaajakirjandus juba alustasid oma tööd opositsioonisaadikute mustamisel. Võib ette kujutada, mis saab edasi, siis kui Riigikogu peaks võitma terve mõistus ja ta suudab inimeste elatustaset oluliselt kärpiva seaduse tagasi lükata!

Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)