Ravimid lähevad üha kallimaks

Aasta oli siis 2000, kui oravate, mõõdukate ja isamaalaste valitsusliit kehtestas ravimite käibemaksu. Põhjendati seda Euroopa Liidu nõudega, osutus too aga sulaselgeks valeks. Paljudes liikmesriikides (nt Suurbritannia, Küpros, Iirimaa, Malta, Leedu, Rootsi, Prantsusmaa) on retseptiravimite käibemaks tänini null protsenti; Küprosel ja Maltal ka käsimüügirohtudel. 3–5 protsenti on ravimite käibemaks Hispaanias, Lätis, Tšehhis, Luksemburgis, Portugalis, Ungaris.

Tervis halveneb veelgi

Teatavasti otsustas Eesti valitsus äsja kaotada kõik käibemaksusoodustused ning tõsta matuseteenuste, toasooja, ohtlike jäätmete töötlemise, majutuskulude, küttepuude, kultuuriürituste piletite jne maksumäära praeguselt 5 protsendilt 18 protsendile. Pisut vähem – 5 protsendilt 9 protsendile – tõuseb arstirohtude, puuetega inimeste tehniliste abivahendite, ajalehtede ja ajakirjade käibemaks. Kui siia lisada veel gaasihinna ülisuur tõus, millele lisandub nüüd ka aktsiisimaks, siis võib öelda – inflatsioon kasvab lumepallina.

Arstirohtude hinna tõus aga tekitab enim muret. See otseselt lööb hinnatundlikke inimesi. Uskumatuna tundub Riigikogu sotsiaalkomisjoni kuuluva noore reformierakondlase Taavi Rõivase kommentaar, nagu ei mõjutakski ravimite käibemaksu tõus tavatarbijat, vaid et löögi alla satuksid hoopiski ravimite tootjad ja vahendajad. Rõivas arvab koguni, et ravimifirmad arvestavad inimeste madalat ostujõudu ja näpistavad oma kasumit.

Pole vist kahtlust, et käibemaksu tõus toob kaasa hinnatõusu ja et kõige rohkem kannatavad  vähemkindlustatud inimesed (pensionärid, puuetega inimesed, kroonilised haiged). Nende jaoks on ravimihinnad kriitiliselt kõrged juba praegu.

Kallite arstirohtude ja tasulise hambaravi tõttu on Eesti elanike omaosalus tervishoius tunduvalt kõrgem kui Euroopa keskmine, ulatudes 25 protsendini. Ja patsiendi poolt arstiabile juurde makstav summa on meil aasta-aastalt tõusnud.

Haigla peab ravimite eest rohkem maksma

Ravimite hinna tõus tõstab retseptiravimite kompensatsiooni. See tähendab, et raviks ette nähtud haigekassaraha väheneb keskeltläbi 200 miljoni krooni võrra, tuues omakorda kaasa veelgi pikemad ravijärjekorrad ja kehvemad teenused.

Kuid ravimid kallinevad ka haiglate jaoks. Ja sellevõrra muutub  haiglateenus kehvemaks. Juba praegugi on haiglates ravimivalik üsna napp, sest arstirohtude pealt hoitakse kokku ja haigetel palutakse haiglasse tulles oma krooniliste haiguste rohud kaasa võtta. Ilmselt ravimite tarbimine väheneb, aga see võib kaasa tuua krooniliste haiguste süvenemise ja tavahaiguste muutumise krooniliseks. Nii suureneks ka vajadus erakorralise meditsiini järele, mis omakorda nõuaks lisakulusid  juba niigi alarahastatud kiirabilt.

Samas teame, et oleme Euroopas tervishoidu panustamiselt kõige viimased. Kahjuks on Eesti üks neid riike, kus rahval tervis halb ja eluiga lühike. ÜRO viimastel andmetel oleme eluea poolest kukkunud nelja koha võrra, olles praegu 78. kohal ehk tagantpoolt kolmandad.

Valimisedu ebareaalsed lubadused

Jaanuarikuise aktsiisitõusuga hakkasid inimesed vähem kaupa ostma, mistõttu jäi riigil käibemaksu saamata. Nüüd ohustab Eestit ka ravimite hinnatõusu puhul käibemaksu alalaekumine, inflatsiooni kasv ja sellest tingitud  majanduskasvu edasine halvenemine.

Ravimite käibemaksu võimalik tõus on tekitanud tugevat vastuseisu. Äsja astus selle vastu välja Puuetega Inimeste Koda, kes saatis avaliku kirja peaminister Ansipile, sotsiaalminister Maripuule ja rahandusminister Padarile ning Riigikogu esimehele Ergmale, sotsiaalkomisjoni esimehele Pikhofile ja rahanduskomisjoni juhile Ligile. Selles kirjas kutsutakse valitsust üles ravimite käibemaksu mitte tõstma.

Protesti on avaldanud ka Eesti Patsientide Esindusühing ja Eesti Patsientide Nõukoda.

Kogu paanika riigieelarve ümber pole ju juhuslik. Valijale tuuakse põhjuseks majanduslangus, kuid juba kõigi aegade kalleima koalitsioonileppe kokkupanekust võis näha, et valimisedu tagamiseks kasutatud ebareaalsed lubadused ei oma rahalist katet. Valitsusveduri, Reformierakonna eelarvepoliitiline lühinägelikkus maksab nüüd kätte tavatarbija rahakotile.

MARIKA TUUS, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Keskerakond

Jaga |