Elujõud sõltub töökohtadest

Riigihoidja Konstantin Päts kuulutas Jõgeva aleviku linnaks 1938. aasta aprillis linnaseaduseks nimetatud dekreediga. Samasuguse administratiivse staatuse osaliseks said siis Antsla, Elva, Jõhvi, Kallaste, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustvee, Mustla, Sindi ja Suure-Jaani.

Just nendest paikadest on alati ja iseäranis viimasel ajal kiputud suurematesse linnadesse Eestis ja välismaal. Ikka leidub naisi ja mehi, kes mõttelaadilt sarnased kunagi Moskvasse igatsenud tegelaskujudega Anton Tšehhovi sulest.

Aare Olgo Jõgeva linnapeaks!

Oma teadmiste, oskuste ja pealehakkamise poolest löönuks Tallinnas, Tartus vm läbi ka Jõgeva abilinnapea Aare Olgo. Tema on otsustanud jõgevlaseks jääda täielikult elukoha ja peaaaegu täielikult töökoha poolest.

Kohaliku volikogu tahtel oli Olgo ligi kümme kuud Tartumaal Laeva vallavanem. Pärast Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna ja Rahvaliidu fraktsiooni koalitsiooni teket otsustas ta aga kaasa lüüa kodulinna omavalitsuselus.

„Jõgeva on territooriumilt ja rahvaarvult väike. Puhast ja värsket õhku on siin aga küllaga. Koos abikaasaga tunneme, et siinne aura on just loodud meie jaoks," põhjendas Pedja jõe orus paikneva linna põliselanik oma valikut.

Olgo sõnul toob Jõgeva linna juubeliaasta mõndagi rõõmustavat paikkonna haridusellu.

„Lasteaial „Karikakar" valmib uus maja. 1950-ndatel valminud Aia tänava koolimaja, milles on asunud Jõgeva keskkool, vene õppekeelega põhikool ning viimati kaugõppekeskkool, renoveeritakse põhjalikult ning seal avatakse riigigümnaasium. Uue õppeasutusena alustab tegevust Jõgeva põhikool. Paljude kaaslinlaste arvates hakkavad mõlemas õpetama võimekad pedagoogid. Õpikeskkond oleks tõeliselt tänapäevane aga siis, kui nägusa hoone saaks ka Jõgeva põhikool," rääkis Olgo, kelle siinsed keskerakondlased esitasid linnapeakandidaadiks eesolevatel kohalike omavalitsuste valimistel.

„Oleme uhked, et meil on aare nimega Aare," märkis Jõgeva keskerakondlaste eestvedaja Heli Raevald (neiupõlvenimega Pariis).

Jaguks vaid töökohti

Juubelit tähistavas linnas on üheks valuküsimuseks õpilaskohtade täituvus. „Lasteaialaste ja kooliskäijate arv sõltub ennekõike töökohtadest ning pere toitmist, maksude maksmist ja kultuurset vaba aja veetmist võimaldavatest palkadest," ütleb Jõgeva linnavolikogu liige, lasteaiaõpetaja Liisi Poom, kes sündinud ja kasvanud Viljandimaal Suure-Jaani kandis. „Rohkem töökohti muudaks elanike arvu stabiilsemaks ja ka suuremaks, sest usutavasti meelitaks lai rohelus, parajad kaugused ja stressivaba elurütm paljudki Jõgevale elama," arvas ta.

Üle paarikümne aasta tagasi tegevust alustanud osaühingu „Juta & Kaido" juhataja Kaido Lehtla sõnul sõltub ettevõtluse areng soodsa turu lähedusest, sobivate tootmishoonete olemasolust, infrastruktuurist, võimalustest eri allikatest toetust saada. Väiksemates paikades on neid tingimusi tagasihoidlikumalt.

„Hea on aga tõdeda, et Jõgeva ettevõtjate vanema ja keskmise põlvkonna esindajate kõrvale lisandub ka noori," sõnas firmajuht.

Raudtee kui turismimagnet

Elevust meiekandi rahvale ning üle-eestilist kuulsust toovad luule- ja muusikapäevad, mis pühendatud siit võrsunud kultuurisuurkujudele Betti Alverile ja Alo Mattisenile, samuti rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff motoparaad ning küüslaugufestival.

„Jõgeva linn hakkas kujunema raudtee ümber, ja ka kultuurielu arenes püsivast turismimagnetist - raudteetemaatikast - inspiratsiooni saades. Nii võiks minna ka edaspidi, näiteks järgides tarkust, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta! Jumet võiks olla ideel avada Jõgeval raudteeäärne muuseumvagun, mis meenutaks 1941. ja 1949. aasta küüditamisi," pakkus Jõgeval asuva Õuna puhketalu perenaine Liilia Mandri. „Atraktiivsed vaatamisväärsused peaksid aja- ja kultuuriloolise Piibe maantee ääres paiknevale linnale rohkesti turiste tooma. Kindlasti tasuks tutvustada paikkonnaga seotud legende. Näiteks meie puhketalu lähedal on kunagise kõrtsihoone varemed. Rahvapärimuse kohaselt olevat selles kõrtsis einestanud Venemaa keisrinna Katariina II."

„Nii oma linlaste kui ka teiste paikade elanike tähelepanu on Jõgeva tõmmanud spordieluga. Spordiklubi „Tähe" saalihokimeeskondade kuldmedalite ja karikate arvukus on silmapaistev. Samuti väärivad hoidmist ja arendamist Jõgevale aastakümneid kuulsust toonud jäähokitraditsioonid, ning ehk avanevad siin kord võimalused ka invahokit mängida," arutles ettevõtja Kaido Lehtla.

Sageli arutatakse Jõgevale hotelli ehitamise üle. Liilia Mandri aga ei pea hotelli kuigi perspektiivikaks: „Suurte küttekulude tõttu läheks hotelli majandamine liiga kulukaks. Väiksemaid majutusasutusi võiks aga Jõgeval ja selle ümbruses rohkemgi olla."

Väljavaated haldusreformiks

Jõgeva linna ümbritseb Jõgeva vald. Vallamaja asub linnas. Linnapeakandidaat Aare Olgo peab perspektiivseks linna ja valla ühinemist, mis mõlemas omavalitsuses on ka arutlusel olnud.

„Linnal ja vallal on nii palju seoseid, et liitumine oleks loogiline. Mõistagi parem, kui otsus kujuneks vabatahtlikult ja elanike veendumuste põhjal," räägib Olgo.

Liilia Mandri arvab, et linn ja vald võiksid küll koostööd teha, kuid siiski iseseisvalt edasi minna.

Tõde haldusreformist selgubki ennekõike arvamuste paljususest. „Kindlasti on tarvis küsida nõu tarkadelt ja kogenud inimestelt. Vajalikud on nii mehelik mõistus kui ka naiselik vaist. Tore, et naised on hakanud Jõgeva ühiskonnaelus viimasel ajal aktiivsemalt osalema. Linna käekäigule tuleb kindlasti kasuks volikogu esimehe Mai Treiali pikaajaline kogemus poliitikuna," tunnustas Olgo.

24.-26. maini tasub jõgevlastel ja nende sõpradel argimured korraks kõrvale jätta ja kodulinna juubelit nautida.

„„Jõgeva suur elujõud vallutab kord kõik takistused oma arenemisel," on öelnud esimene Jõgeva linnapea Johannes Võsu. Küllap nägi toonane linnajuht elujõudu ennekõike siinses töökas ja nutikas rahvas, keda iseloomustab ka suur koostöötahe. Oma ühtekuuluvustunnet ning lugupidamist kodulinna vastu on võimalik avaldada ka rongkäigus, kus muide marsib kaasa Keskerakonna kolonn, kuhu on oodatud kõik erakonna liikmed ja pooldajad," kutsub Heli Raevald.

JAAN LUKAS, Jõgeva ajakirjanik

[fotoallkirjad]

JÕGEVA EEST! Abilinnapea ja linnapeakandidaat Aare Olgo ja linnavolikogu esimees Mai Treial on ühiselt oma kodulinna eest väljas. Olgo peab kogenud poliitiku Treiali osalemist linna juhtimises ja arendamises väga oluliseks ning on kutsunud ta sügisestel kohalike volikogude valimistel kandideerima Keskerakonna nimekirjas.

AJUTRUST: Jõgeva kesklinna haljasalal asuva purskkaevu juures käib hinge kosutamas ja häid mõtteid kogumas ka kohalike keskerakondlaste ajutrust. Vasakult: Keskerakonna Jõgeva linna osakonna juhatuse esimees ja linnavalitsuse liige Heli Raevald, Aare Olgo, linnavolikogu liikmed Liisi Poom ja Anne Manninen ning Keskerakonna Jõgeva linna osakonna juhatuse liige Elle Söderholm.

Jaga |