Vabadus, võrdsus ja vendlus Eesti moodi

TAAVI REBANE,      29. oktoober 2003

ehk kuidas ma Tallinna kesklinna korterikomisjonis käisin,

mis ma seal nägin, kuulsin ja millest mõtlesin

Kui mina 22. oktoobril Kesklinna korterikomisjoni jõudsin, olid kõik korterid juba jagatud. Nii lühidalt ja selgelt saakski kogu istungi kokku võtta.

Avalöögina luges linnaametnik ette nimekirja, mida võiks sõnastada - loomulik kadu. Tegemist oli inimestega, kes korterijärjekorras oma korda oodates juba tuhvlid varna olid riputanud. Surnud 2001, surnud 2002, surnud 1999… Jne.
Oli ka "häid" uudiseid. Skulptor Tauno Kangrole anti üürile Uus20/Aia17 - tema suurele ateljeele samas majas - veel lisaks 283 ruutmeetrit, 4 tuba, hallid ja vaheruumid. Austatud skulptori puhul ei peetud kinni ka mingist kiidetud võrdsusest korteritaotlejate ees - eelmine korter Nõmmel oli tal nimelt 138 ruutmeetrit, nüüdse otsusega antud ateljeeruumid või elamispind (olenevalt soovist) aga 283 ruutmeeetrit. Kõige naljakam tehingu juures on, et koosoleku juhataja, kesklinna asevanem Jüri Lump nimetas neid peaaegu võrdseteks pindadeks.
Viimase kuu jooksul on võimalike erastatavate korterite nimekirjast järsku kadunud praktiliselt kõik korterid. Alles olid vaid need, mis lähevad enampakkumisele: Võistluse 3-9 (16,1 m2) , Loode 7-3 (19,1 m2) ja Loode 7-4 (15,2 m2). Nendestki vaid mõttelised osad, kusjuures oksjoni osavõtutasu on 100 krooni ja tagatis 500 krooni. Igal sundüürnikul pole isegi mitte seda raha.
Peale selle on praegustel kesklinna sundüürnikel (ka vangidel ja lastekodulastel) võimalus taotleda ümberasustamist valmivatesse munitsipaalmajadesse Endla 12 ja Loometsa 6, kuid sealseid kortereid ei saa praeguse seadusandlusega MITTE KUNAGI ERASTADA. Ehk nende kohta sa ei saa kunagi päriselt öelda KODU!
Kõigilt sundüürnikelt on ära võetud just see viimane - oma kodu. Riik ei ole eraldanud neile kompensatsiooniks ei raha ega isegi mitte linnale maad, et kohalik omavalitsus saaks lappida riigi tegemata jätmised ning ehitada linnamaju.
Ainsana tõstatas küsimuse Uue tänava korteri sundüürnikele andmiseks ja mitmeks korteriks jaotamiseks üürnike organisatsiooni esindaja Urve Paeorg. Kuid "uuest poliitikast" vaimustunud korterikomisjoni liikmed naersid ta välja. Ei ole see Euroopa Liit meie inimesi midagi paremaks teinud.
Tundub, et ametnik või võimupoliitik suhtub lihtinimesse süvenevalt väärastunud üleolekuga. Vaadates meie riigi sotsiaalpoliitikat, võib oletada, et me pole veel Aafrika tasemelgi. Mina olen valija ning soovin, et keegi ometi vastutuse enda peale võtaks ja ütleks: me ei vaja sind, valija, me teeme nagu meile vaja, jagame kortereid nendele, kellele meie heaks arvame!
Kui keegi jätkuvalt ei vastuta, jääbki eesti rahvas valimiste vahel vaatama Ladina-Ameerika seebiseriaale ja mõtlema, et poliitikud ongi vaid selleks, et rahvale piitsa anda. Inimesi omakorda on tarvis, et anda hääl võimurite toetuseks, kes soovivad oma präänikud kätte saada. Uus poliitika petab sind nagu mürgiklaas, mille eesmärk on vaid salvata nõrka ning kindlustada ultraliberaalne riiklik ideoloogia kõikidel haldustasemetel. See toimub ka pisikeses, kuid paljude inimeste elu üle otsustavas korterikomisjonis.
Mina ütlen, kulla eesti rahvas - kui sulle tehakse haiget, siis ütle see välja! Ära ole vait, vaid karju, sest inimene selleks inimene ongi, et väljendada oma selget tahet ja mitte roomata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)