Praegune alkoholipoliitika ohustab Eesti tulevikku

See ongi riigi alkoholipoliitika, mis kindlalt soosib alkoholi tarbimist suurtes kogustes, samuti ka alkoholi reklaamimist ja promotsiooni, mis kasvatab uut alkohoolikute põlvkonda. Eesti alkoholipoliitika on väga leebe, lausa hukatuslik.

Kurb esikoht Euroopa Liidus

Alkoholi tarvitamine teismeliste ja nooremaealiste täiskasvanute hulgas on viimastel aastatel näidanud kiiret kasvu. Võrreldes 1995. aastal läbi viidud küsitluse tulemustega, oli 2003. aastaks peaaegu 10-kordistunud nende õppurite osakaal, kes on olnud purjus enam kui 20 korda. Alkoholitarbimus alaealiste ja noorte seas kasvab ligi 40% aastas. Eestis on arvestuslik alkoholitarbimuse kogus ligi 13 liitrit puhast piiritust inimese kohta aastas (veel 2001. a. oli see 8 liitrit). Sellega oleme EL-is häbiväärsel esikohal!

Kui teha mõni lihtne arvutus, eeldades, et keskmisest vähem tarbivad alkoholi naised, eakad inimesed ja alaealised, peab keskmine Eesti mees niisuguse „keskmise“ saavutamiseks pooleliitrise pudeli 40-kraadist viina ära jooma ülepäeva!

Vigastussurmasid juhtub aastas umbes 2500, neist 1500 on otseselt seotud alkoholiga. Eesti Arstliku Kohtuekspertiisi Büroo analüüsist selgub, et trauma tagajärjel surnuist 66% oli tarbinud alkoholi, 6% polnud seda teinud ja 28 protsendil juhtudest ei tehtud alkoholijoobe tuvastamistki. Üle 70% rasketest kuritegudest (tapmised, vägistamised, vägistamiskatsed) pannakse toime joobes.

Tulirelvast ohtlikum tapavahend

Miks ei võiks reklaamida ka püstoleid pärast kella 20, kui samal ajal reklaamime alkoholi? Statistika näitab, et alkohol tapab Eestis kindlamini ja rohkem kui tulirelvad.

Alkoholireklaami mõju noorte ja laste väärtushinnangutele ja -hoiakutele on suur. Reklaamides kujutatakse alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heaks kiidetud tegevust. Seega kätkevad alkoholireklaamid potentsiaalseid terviseriske ja negatiivseid tagajärgi ning ühtlasi vähendavad ennetustegevuse ja tervisekasvatuse mõju.

Reklaami eesmärk on lojaalse tarbijaskonna suurendamine. Iga tootja teeb seda eelkõige oma kaubamärgi huvides, kuid turuosade muutumisega kaasneb ka tarbijate koguhulga suurenemine. Viimane asjaolu omakorda kinnistab ühiskonnas alkoholitarvitamist kui normi ja vältimatut lõõgastusviisi.

Meil ei hoolita headest eeskujudest

Alkoreklaami piiramine on rahvusvaheliselt tunnustatud meede. Skandinaavia on alkoreklaami raadios ja teles kas täielikult või osaliselt keelustanud. Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam (sh trükimeedia, raadio, televisioon, välireklaam). Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam. Rootsis on alkoholireklaam keelatud televisioonis, raadios, välimeedias. Prantsusmaal ei tohi alkoholi reklaamida televisioonis.

OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholi reklaamimise piirangutega riikides alkoholi tarbimine 16% väiksem kui liberaalsemates, piiranguteta riikides. Seal, kus piiratakse ka lahja alkoholi reklaami, on tarbitavad alkoholikogused veel 11% väiksemad kui üksnes kange alkoholi reklaamimise keeluga riikides. Liiklusõnnetuste arv kange alkoholi reklaami piirangutega riikides on langenud 10% ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piiranguid omavates riikides 23%.

Veenvalt on tõestatud noorsoo alkoholitarbimise seosed reklaamiga. Viieminutine alkoholireklaami vaatamine suurendab alkoholi tarbimist viie grammi absoluutse alkoholi võrra ehk ühe pudeli lahja õlle jagu päevas. Samuti on alkoholireklaami mõju noortele äärmiselt kauakestev. Nii tõestas USA-s tehtud uuring, et nooruses vastavat telereklaami rohkem näinud inimesed tarbisid kogu elu jooksul alkoholi teistest enam, kusjuures selgesti tuli esile see, et iga äravaadatud reklaam tõstis tarbitud vägijookide kogust ühe protsendi võrra.

Karmim alkoholipoliitika tõstaks iivet

Praegune valitsuskoalitsioon on lubanud perepoliitika kaudu parandada eestlaste iivet, et sündimus edestaks suremust. Samas aitaks väga edukalt toetada seda eesmärki karmim alkoholipoliitika – alkoholitarbimuse kahanemine väldib noorte hukkumist või nende tervise kahjustumist.

Uuringud näitavad, et avalikkus on olnud karmima alkoholipoliitika poolt, seda just viimastel aastatel. Reformierakonna juhtpoliitikud eesotsas justiitsminister Rein Langiga jutlustavad aga endiselt ultraliberaalset alkoholipoliitikat. Võluvitsaks olevat nende arvates kasvatustöö; igasugused keelud ja piirangud ei parandavat olukorda. Erinevad kampaaniad või selgitustöö koolis toimuva kohustusliku terviseõpetuse kaudu on väga tähtis, kuid samas on paljude rahvusvaheliste uuringute põhjal kõige efektiivsemateks mõjutusvahenditeks alkoholi hind, reklaami keelustamine, ajalised ja geograafilised piirangud, järelevalve tugevdamine, müügikohtade regulatsioon. Just neid meetmeid soovitavad riikidele nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kui ka Euroopa Komisjon.

Kuhu jääb terviklik alkoholipoliitika?

Valitsusliidu programmis lubatakse tervikliku riikliku alkoholipoliitika väljatöötamist. Tegelikult jõudis Riigikokku minister Langi eestvedamisel Justiitsministeeriumis valminud korrakaitseseaduse eelnõu. Ja mida see sisaldab!? Kui kehtiv alkoholiseadus keelab alkoholi pruukimise kõigis avalikes kohtades, siis Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu järgi oleks see lubatud praktiliselt igal pool.

Küsisin Riigikogus nii justiitsministrilt kui ka peaminister Ansipilt: kas niisugused muudatused ongi lubatud tervikliku alkoholipoliitika esimesed „pääsukesed” ja millised on sel juhul järgmised sammud? Vastuseks kuulsin, et korrakaitseseaduse eelnõu ei puudutavatki riiklikku alkoholipoliitikat!!!

Eelmisel kevadel valitud Riigikogus andis Keskfraktsioon ühe esimesena menetlusse kaks seaduseelnõu, mis karmistaksid alkoholipoliitikat: soovisime keelustada alkoholi öise jaemüügi üle kogu riigi, sh bensiinijaamades, samuti keelustada alkoholireklaami teles, raadios ja välireklaamina. Koalitsiooni „teerulliga” hääletati mõlemad äärmiselt vajalikud eelnõud menetlusest välja, soovimata isegi arutleda ühiskonna ühe suurima valupunkti üle.

Nüüd andis Keskfraktsioon menetlusse tervikliku alkoholipoliitika eelnõu. See näeb ette juba eelnimetatud piiranguid öise jaemüügi kohta ja reklaamikeelde, samuti alkoholi paigutamist kauplustes muudest kaupadest eraldi ning nii alkoholismi ennetamise ja ravi kui ka noorte huvitegevuse rahastamist alkoholiaktsiisist.

Küsitlused näitavad, et enamik inimesi pooldab erinevate müügi- ja reklaamipiirangute kehtestamist alkoholi suhtes. See on täiesti arusaadav, sest üliliberaalse alkoholipoliitika jätkumine tähendaks eesti rahvale enesetappu. Miks poliitikud sellest aru ei saa? Põhjusi on mitu. Kindlasti pole viimasel kohal mõne erakonna rahastamine alkoholi tootjate ja reklaamijate poolt. See on uskumatu küünilisus – omakasu nimel mängida kogu rahva saatusega.

Kui kaua võib hukutada meie riigi ja ühiskonna tulevikku?

[ESILETÕSTE]  Üliliberaalse alkoholipoliitika jätkumine tähendaks eesti rahvale enesetappu.

Viimaseid uudiseid

Laupäeva, 15. märtsi õhtul viidi Viljandi haiglasse 13-aastane purjus tüdruk. Politsei sai tüdruku leidmise kohta teate kesköö paiku. Lisaks lausjoobele oli tüdruk alajahtunud. Kiirabi viis alaealise haiglasse. Politsei informeeris leiust tüdruku vanemaid. Politseikroonikast

Jaga |