Eesti sai esimese naispresidendi!

 Kas Eesti Vabariigi jaoks midagi uue presidendiga muutub? Kindlasti. Kas see on muutus paremuse poole? Seda loodab kogu rahvas. Kersti Kaljulaid rõhutas oma intervjuudes rahvaga rääkimise vajadust, rahva keskele mineku vajadust, rahvaga samastumise vajadust. Ühtlasi andis ta mõista, et sisepoliitika saab tema ametiajal vähemalt sama tähtsaks, kui seda oli Ilvese jaoks välispoliitika. Suurtes Euroopa institutsioonides omandatud kogemuste tõttu ei kahtle tõenäoliselt keegi uue presidendi oskuses suhelda teiste riikide ja riigijuhtidega. Sisepoliitikas peab Kaljulaid aga märgi maha panema ning Eesti inimeste jaoks end tõestama.

 Meediasuhtluses presidendiks valimise eel oli Kaljulaid oma sõnumid selgelt läbi mõelnud. Tema tasakaalukas maneer, ratsionaalne lähenemine riigiasjadele, valmisolek pidevaks suhtluseks ning presidendikampaanias kaasa löönud kandidaatide tunnustamine jättis sümpaatse mulje. Samuti on märgilise tähendusega uue presidendi lubadus olla kogu rahva ja kõigi erakondade president ning rääkida segased asjad selgeks otse poliitiliste jõudude juhtidega, mitte meedia vahendusel.

Juba loendamatu hulk tekste on kirjutatud sellest, kuidas Toomas Hendrik Ilves väsis presidendiametist ning osa rahvast väsis tema presidentuurist. Kirglik välispoliitik ei suutnudki kümne aasta jooksul saada üheks tavainimeste hulgast, rahva isaks, kui ilukirjanduslikult väljendada. Kersti Kaljulaidil ei ole uue presidendina tõenäoliselt kuigi keeruline olla sisepoliitikas tugevam ning rahvale lähemal kui seda oli Ilves. Kõik eeldused selleks on tal olemas; ootus selle järele on samuti olemas.

Kesknädal omalt poolt soovib Kersti Kaljulaidile presidendiametis jõudu ning palju kordaminekuid. Hoiame silma peal, et president oleks võrdselt kriitiline kõigi poliitiliste jõudude suhtes ega jätaks sisepoliitikat unarusse. Kesknädal loodab väga, et uus president tuleb rahvale lähemale; seda on Eestile väga vaja.

 KESKNÄDAL

Jaga |