Kes on reformierakondliku kenaduse kuldsponsor?

Kn,      28. veebruar 2007


Kenakese Anna-Maria Galojani reklaamid aktsendiseguses eesti keeles on silma ja kõrva hakanud neilegi, keda poliitika ei köida. Eriti muljetavaldav on tema venekeelse reklaami mass – nii televisioonis ja ajalehtedes kui ka internetis.

Lisaks tasuta sissepääsuga Peterburi vahakujude näituse pakkumine Lasnamäel, ostetud saateajad PBK telekanalil, tänavareklaam jpm on tekitanud küsimuse: kes ja milliste motiividega seda finantseerib?

Uue blondiini missioon

Lihtsalt uue blondiini Riigikokku vedamine Kristiina Ojulandi asemele oleks Reformierakonna poolt loogiline, kuid Galojani kampaania mastaapi arvestades siiski ilmselt mitte piisav vastus.
Seltskonnameedias rohkelt eksponeeritud Galojanil pole ka teadaolevat rikkurist meessõpra, nagu on Ojulandil härra Kägu.
Enda töökohaks on Galojan märkinud Vabariigi Valimiskomisjoni leheküljel Eesti Välispoliitika Instituudi (VPI). See on Välisministeeriumi tiiva all tegutsev nelja töötajaga asutis, kus Galojanil on kõige tagasihoidlikum, assistendi koht (alates 2003. aastast). Sellest palgast ei piisaks isegi kingade ja kostüümide ostmiseks, milles Galojan esineb oma kampaanialeheküljel.
Eelmiste töökohtadena on Galojan nimetanud mittetulundusühingut Eesti Euroopa Liikumine ja välisministri nõuniku ametit (alates 2002).
Isiklikul kampaanialeheküljel on tütarlaps lisaks välisministri nõunikuna töötamisele, assistendikohale VPI-s ja 2003. aastal tekkinud lektorikohale Tartu Ülikoolis üles andnud veel ühe praeguse töökoha – AS-i Transgroup Invest arendusdirektor (alates 2005. aastast). Sealt tuleb juba tugevamat rahalõhna!
Rahalehka tuli ka AS-ist DBT, kus Anna-Maria täitis aastail 2004–2005 EL-i projektijuhi kohta. (DBT on Dry Bulk Terminal ehk Muuga sadama kuivlastiterminal, kus põhiliselt töödeldakse ja veetakse välja Venemaalt tulevat väetist.)

Eesti või Vene huvid?

Eesti keeles esineb Galojan avalikkuse ees kirglike juttudega sellest, kuidas Venemaaga tuleb suhelda mitte otse, vaid Brüsseli kaudu – ikka selleks, et vähendada Eesti energiasõltuvust idanaabrist (Eesti Ekspress 13.12.2006, portreelugu „Eesti hakaku energiavarusid koguma", autor Viktoria Ladõnskaja).
Eile, 27. veebruari pärastlõunal oli Transgroup Investi esindaval Anna-Marial aga kavas esinemine Olümpia hotellis toimuval III Balti merendus- ja kaubandusfoorumil, ingliskeelse ettekande teemaks „Kauba transport raudteel – Venemaa perspektiiv".
Mullu 19.–22. märtsini viibis Anna-Maria koos Vabariigi Presidendi äridelegatsiooniga ametlikul visiidil Moldovas. Delegatsiooni kuulusid Transgroup Investist Anna-Maria Galojan, Juri Rapoport ja Sergei Glinka.
Äripäeva viimases, mullu oktoobris, avaldatud Eesti rikaste TOP-is seisab Sergei Glinka oma 1,6 miljardi kroonise varandusega neljandal kohal. Glinkast koha võrra eespool on Maksim Liksutov, tema kaasaktsionär Transgroup Investis.
„Ehkki mehed ise mingeid kommentaare oma osaluse kohta ei anna, on ettevõtte tegevjuht, nüüd juba 74-aastane Juri Rapoport väitnud, et Liksutovi ja Glinka puhul pole tegu variomanikega. Samal ajal mainivad Vene allikad Transgroup Investi omanike hulgas ka sealse oligarhi Iskander Mahmudovi nime, mis annaks rahuldava seletuse Liksutovi ja Glinka ootamatule rikastumisele. Nimelt tegutseb Mahmudovi kontrolli all Venemaa hiidkompanii Transmash-holding, mille ettevõtetes valmib 85% Venemaa veduritest, 92% reisivagunitest ja 75% elektrirongidest. Ühtekokku annab kompanii tööd enam kui 60 000 inimesele," kirjutas mullu Äripäev.

Reform lõi Liksutovi Res Publicalt üle
Eesti mõistes muinasjutuliselt jõuka Transgroup Investi müügitulu ulatub nüüdseks juba üle 10 miljardi krooni aastas, varade maht on aga ligi neli miljardit krooni. Kontserni koosseisu kuuluvad kümned Eestis ja Venemaal registreeritud firmad, mis tegelevad raudteeveoste ekspedeerimise, tsisternvagunite tootmise, üldehituse, kütusemüügi, turisminduse, turvateenuste osutamise, väetise- ja killustikutootmise ning veel mitme muu alaga. Tagatipuks kuulub ettevõttele ligi 200 miljoni kroonine väärtpaberiportfell, mis sisaldab näiteks Gazpromi, Lukoili ja Sberbanki aktsiaid.
Erinevalt oma kaaskompanjonist Glinkast kuulub Liksutovile veel ka 10% Muugal tegutseva söeterminali aktsiatest, kirjutas mullune Äripäev.
Varem võimul olnud Res Publicat rahaga toetanud Maksim Liksutov kuulus mullu Eestit külastanud Venemaa transpordiministri delegatsiooni. Seda vaevalt pool aastat pärast seda, kui Liksutovile oli antud eriteenete eest Eesti kodakondsus panuse eest Eesti majanduse arendamisel.
Liksutov on seotud ka Rustam Aksjonenkoga, kellele Reformierakonna rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo tahtis eriteenete eest Eesti kodakondsust anda ning kelle kiituseks treis Postimehesse lugusid ajakirjanik Toomas Sildam. Valitsuse liikmed loobusid Aksjonenko kandidatuurist alles pärast kaitsepolitsei raportiga tutvumist.

[fotoallkiri]
PRESIDENDI KÜLJE ALL: Foto Anna-Maria koduleheküljelt rubriigist „Koos sõprade, tuttavate ja heade kolleegidega". Endine raadio Vaba Euroopa analüütik Toomas Hendrik Ilves on pildil millegipärast märgatavalt kohmetunud olekuga.

Viimati muudetud: 28.02.2007

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)