Usbekimaa demokraatia eest peetavas ristisõjas

18. mai 2005


Usbekimaal Fergana orus on Islam Karimovi administratsiooni andmeil maha lastud paar tosinat, sõltumatute pealtnägijate kinnitusel aga üle seitsmesaja inimese. Usbekkide riik on siiski jätkuvalt USA koalitsioonipartner sõjas terrorismi vastu ja demokraatia eest. Selle kinnituseks on riigis USA õhujõudude baas. Karimovi väidetavat võitlust islamiäärmuslaste vastu toetab ka Venemaa.
Kui 1989. aasta 9. aprillil tapeti rahva ohjeldamiseks Gruusia pealinnas Tbilisis sapöörilabidatega 20 inimest, kiirendas see käärimist terves NLiidus. Mihhail Gorbatshov jäi Lääne silmis siiski lugupeetud riigimeheks. 1991. aasta jaanuaris Vilniusest tulnud teated tosinast hukkunust ja Riias OMONi ohvriks langenud neljast inimest õõnestasid samuti süsteemi rohkem seestpoolt, kuid Gorbatshov jäi Lääne partneriks nr 1 ka pärast seda.
Tänase Usbekimaa olukord meenutab eelmise sajandi Iraani, kus Lääs hoidis 1970. aastate lõpuni püsti normaalseks valitsemiseks võimetut shahhi rezhiimi. Tagajärjeks oli ajatollade võimuletulek ja USA saatkonna pantvangi võtmine, mille vastu oligi omakorda tarvis toetada Iraaniga sõtta asunud Iraaki kõikvõimalike relvadega. Saddam Husseini rezhiimi kukutanud sõjakäiku juhivad teiste seas ka needsamad inimesed, kes Saddamiga paarkümmend aastat varem head äri tegid. Kusjures nn demokraatia ristisõjas hoitakse üleval ka rezhiime, mis varem või hiljem oma raskuse all kokku vajuvad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)