Kuidas erapuuk imes riigi Weroli tühjaks

JAANUS KÕRV,      23. november 2005


USA läks isegi sõtta Iraagi nafta eest, Lääne-Euroopa ja Jaapan õhetavad Vene maagaasile mõeldes ja terve maailma strateegid mõtlevad taastuvatele kütustele. Eesti aga näitab samal ajal, kuidas praegu ainus meie enese maa peal, meie oma inimeste poolt, meil olemas oleva tehnloogiaga ja juba täna meie siseturul ära tasuv diislikütuse riiklik tootmine ühes jahiseltskonnas põhja lastakse. Kits-kärneritel jätkub seejuures veel ka häbematust avalikult seletada: „Hää, et riigil niigi läts!"

Kuigi praegu käivad kohtulahingud Weroli Tehaste ja Biodiesel AS-i vahel (viimane on esitanud Jõgevamaal juba kuus aastat rapsist toiduõli tootvale tehasele 70 miljoni kroonise võlanõude), on alust arvata, et kogu stsenaarium 98-protsendiliselt riigile kuuluva ettevõtte erakätesse kantimiseks oli algusest peale läbi mõeldud.
Tänaseks on riik Werolisse matnud umbes 200 miljonit krooni. 1997. aastal pani Lõuna-Eesti ärihai Vambola Kolbakov koos sõbra Veljo Ipitsa ning pankur Andres Bergmanniga aluse õlitootmisele Jõgeva külje all Painkülas. Panus tehti idaturule suunatud kohaliku kalatööstuse suurele õlivajadusele. Ettevõtte kasumiks planeeriti isegi 30% käibest. Kuid kalatööstuse eksport kukkus kokku ja enne seadmete käivitamist 1999. aastal oli tulevane tööstus juba põhja vajumas.
Appi tuli riik ja pani uppuvale alusele rahapontoonid alla: suuromanikuks sai Põllumajandusministeerium, kuid sellele vaatamata kasvatas Werol kahjumit igal aastal keskelt läbi paarkümmend miljonit krooni.

Erastamisele tõmbas vee peale Tuiksoo
Weroli uueks juhiks sai 2003. aasta juunis sõna- ja sõrmeosav ERSO ning Eesti Raadio orkestri kunagine viiuldaja, endine Riigikantselei direktor, Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige Erki Aavik. Aavik alustas Weroli aadressil käremeelse kriitikaga ning sai nõukogult ülesande koostada uus äriplaan. Sama aasta oktoobris tuli Aavik nõukogus välja ideega osta Soomest Weroliga võistlev Mildola tehas, mis läheks maksma 7 miljonit eurot. Aavik käis esimest korda välja ka idee, et Soome tehase ostmine võiks olla Weroli erastamise võtmeks.
Tiit Tammasaar astus põllumajandusministri kohalt 2004. aastal teraviljavarguse tõttu tagasi ning Aaviku erastamispäikest varjutasid esimesed pilved. Ei aidanud ka Villu Reiljani lohutus, et küll uus minister asjasse positiivselt suhtub, sest sügisel tõmbas Tuiksoo Soome tehaseostule Eesti talumeeste huvidele viidates vee peale. Nõukogu esimees Raul Rosenberg oli sunnitud tunnistama, et ostutehing meenutab hiilivat erastamist ning riigi kontroll ettevõtte üle kaoks.
Seejärel hakkas Aavik rapsi mõõdutundeta Venemaalt, Leedust ja Valgevenest kokku ostma; väites, et kodumaistel rapsitootjatel jääb pool saagist saamata. Samas selgus ootamatult, et kätte saadi peaaegu kogu saak. Aavik ise põhjendas 70 000 tonnile vajaminevale rapsikogusele 44 000 lisatonni varumist sellega, et Soome tehase ostmine toonuks kaasa tootmise suurenemise üle kahe korra. Eesti rapsikasvatajad olid aga sunnitud koondama inimesi ja otsima lahendusi müümata jäänud rapsi hoiuvõimalustele.

Aavik peseb käed õlist puhtaks
20. detsembril kutsus nõukogu Aaviku juhatuse esimehe kohalt tagasi, makstes talle eduka äri ajamise eest kaheksa kuu palga ehk ligi pool miljonit krooni. Aavik pistis varbad Malediivide sooja vette, Eestis ründas aga eksminister Tammsaar Res Publicat suhkrutrahvide pärast, viimasel avanes omakorda hea võimalus Weroliga Rahvaliidule tagasi teha.
2005. aasta veebruaris tegi Werolis korraldatud audit selgeks, et ettevõtte makseraskused tekkisid üksnes 44 000 tonni liigse rapsikoguse varumisest. Aaviku pea kohale kuhjusid taas äikesepilved, sest pädevate organite uurimisest selgub, kas tegu on tsiviilasja või kriminaalkuriteoga. Kindlasti ähvardab pea poole miljoni kroonise lahkumishüvituse tagasi maksmine.

Biodiislist saab puuk
Kuna Mildola tehase ostmine tänu Tuiksoo vaikimisele 2004. aasta sügiseni venis, loodi Weroli kättesaamiseks uus konks AS Biodieseli näol, mis asutati sama aasta augusti lõpul. Naeruväärsed on siinjuures mitmete poliitikute ja ka ärimeeste väited, kuidas nad kuidagi omavahel seotud pole.
AS Biodieseli suuromanik Heino Harak kuulub nagu ka riigiettevõtet juhtinud Erki Aavik AS Biodiesel nõukokku. Haraku teise firma, KH Energia-Konsulti (millel on 65% AS Biodiesel aktsiatest) arendusdirektor Enn Pajupuu pidas sama ametit ka Werolis. Sõbrad ollakse ka eraelus - Eesti Jahimeeste Seltsis käivad tänaseni üheskoos püssid õlal nii Erki Aavik kui Tiit Tammsaar rõõmsalt põtra passimas.
AS Biodieseli suuromanik Heino Harak põhjendab 70 miljoni krooni suuruse nõude esitamist Weroli Tehastele väitega, et viimane katkestas ühepoolselt lepingu, milles lubas Biodieselile tarnida alates järgmisest aastast rapsiõli. Biodieselil endal pole aga veel maad ega vara ning firma võib heal juhul biodiislit tootma hakata alles 2006. aasta lõpul!

Weroli Tehased lähevad müüki
Valitsus on otsustanud Weroli, millel lasub kuni 60 miljoni suurune võlakoorem, novembri lõpuks müüki panna. Tõenäoliselt kujuneb firma väärtuseks pärast aktsiakapitali vähendamist 17 miljonit krooni. Erastamise vastu on peale välisfirmade huvi tundnud ka Rein Kilk ja Oliver Kruuda. Tulevast omanikku kohustatakse investeerima 30 miljonit krooni ja jätkama õli tootmist kolme aasta jooksul.
Nii ongi paar aastat kestnud erastamisskeemiga riigi 200 miljoni suurune investeering minemas vaid 17 miljoni krooni eest ärimeeste taskusse.

Esimene biodiisli tehas Eestis alustas!
Eelmisel reedel sai ATKO Õlitööstus kõik vajalikud litsentsid, et hakata Kohtla-Järvel esimesena Eestis biodiislit tootma. Atko grupi nõukogu esimees Arvo Sarapuu sõnul kulus paar aastat tehase rajamiseks ning vajaliku tehnoloogia väljatöötamiseks. Biodiislit ollakse praegu praegu valmis tootma 10 000 tonni aastas.

KATUSED LAGUNEVAD: Rapsiõlist muuhulgas mootorikütust tootev Werol võinuks riigiettevõttena tõsta jalule terve meie maaelu. Eesti kombe kohaselt kantis aga pumba juurde pääsenud seltskond kuldsete põldude tulevased tulud eraomanike kaukasse.
Foto Weroli koduleheküljelt

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)