Võrdlusi võõrsilt: Läti ja Argentiina

Pealkirja all „Läti ristilöömine" (The crucifixion of Latvia) kommenteeris Daily Telegraph majandusolukorda Lätis. Võrreldes Lätit Argentiinaga, tõdetakse, et mitmeski mõttes oli Argentiina oma rahanduskriisiga paremas olukorras kui praegu on Läti. Näiteks oli sel Lõuna-Ameerika riigil kaubavahetuse ülejääk, lisaks langes neil majandus enne kriisi 5% (Lätis oli kukkumine 20%). Kuigi Argeniina majandusnäitajad osutusid paremaks kui Lätil, piisas kriisi käivitumiseks sellest, et Argentiina valitsus andis pankadele korralduse piirata pankadest raha väljavõtmist.

Telegraph kirjutas sellest, kuidas Argentiinas kriis lõppes . Kui valitsus kärpis avaliku sektori kulusid 20% (sama tegi ka Läti), tulid inimesed tänavatele, mispeale valitsus kutsus appi sõjaväe. Sõjavägi aga keeldus rahva vastu minemast ilma parlamendi mandaadita. Asi lõppes presidendi põgenemisega kopteril ning Argentiina valuuta lahtisidumisega USA dollarist. Seejärel kõik dollarites antud kodulaenud - 90% kogu riigi kodulaenudest - muudeti peesolaenudeks. Selle seadusandliku aktiga kaasnes ka väliskreeditoridele 70% "juukselõikus".

Peale seda algas Argentiinas uus tõus, mis, nagu leiab  Telegraph, algabki siis, kui riigid lõpetavad "enesetapjaliku deflatsiooni" (loe: kärbete) poliitika.

Läti olevat Argentiina järgimisel juba omadega päris kaugel: kolmandik õpetajatest on kavas vallandada, töötavate pensionäride pensione vähendatakse 70%, arstide, õdede ja politsei palka kärbitakse 20%. Töötus on tõusnud 6% pealt 17% juurde ja tõuseb veel. Töötu abirahad enamike jaoks lõpevad sügiseks, seejärel langeb toetusraha 800 krooni juurde kuus.

Telegraphi kolumnist Ambrose Evans Pritchard väidab, et Läti (ka Eesti, Leedu, Bulgaaria) jäigast kursist euro suhtes on huvitatud Brüssel hoidmaks ära ca 1 triljoni EUR-i suurust hoopi Lääne-Euroopa pankadele. Sellele järgneks tõehetk kogu Euroopa rahaliidule. Just selle vältimiseks tuuaksegi ohvriks Läti ühiskonnakorraldus.

Tundmatu Sõdur

Jaga |