Eesti Päevaleht: Raskus valdade kaela

„Eelmise aasta jooksul võis jääda mulje, et sellal kui riik oma eelarvet pidevalt paaniliselt kärbib ja miski ikkagi ei klapi, purjetab suur osa linnu ja valdu ikkagi vapustusteta edasi. Nüüd enam mitte. Reservid kahanevad ja eelarvet tõmmatakse kokku mitmel pool. Selle aasta kahe esimese kuuga kulutasid omavalitsused veidi üle 300 miljoni krooni rohkem, kui suudeti samal ajal eelarvetesse raha hankida.

Majandussurutis poleks jätnud linnu ja valdu puudutamata nii ega teisiti, kuid kõnealusel juhul on üsna ilmne, et raskused algasid sellest, kui veebruaris lisaeelarve välja kuulutati. Eelarvelõiked tõid kriisi kohale, sest alates 1. aprillist vähenes omavalitsustele eraldatava tulumaksu osakaal 11,93 protsendilt 11,4 protsendini ning see pöörab valdade ja linnade eelarved pea peale. Tegelikult on Eesti omavalitsuste roll avaliku sektori raha kulutamisel niigi palju väiksem kui on kombeks Põhjamaades. Seal kulutavad omavalitsused 40–60 protsenti avaliku sektori rahast, Eestis vaid 28 protsendi ringis.

Rahandusministeeriumi kulmukortsutused, et omavalitsused ei hakanud piisavalt varakult kokku hoidma, mõjuvad üsna jultunult, sest just 2009. aasta esialgne riigieelarve oli see, mis suurendas optimistlikult mitmeid kulusid. Keskvõim andis eelarvega eksitavaid signaale ja, kukkuma hakates, otsustas lihtsalt vallad ja linnad endaga kaasa tõmmata. Eri kuuluvusega linnapeade pahameel valitsuse aadressil on õigustatud.

Paraku peavad just omavalitsused olema need, kellel tuleb kriisi mõju praktikas leevendada. Valitsus on korduvalt rääkinud majanduse elavdamiseks eurorahade kasutuselevõtust, kuid tulumaksuosa kärpimine võtab projektide omafinantseeringuks vajaliku raha. Avalike teenuste korraldamise puhul vaatab riik jällegi omavalitsuste poole. Linnad ja vallad on viimasel ajal suutnud oma eelarveid koostada keskmiselt veidi paremini kui riik, ja õnneks jätkub mitmetel mõneks ajaks veel ka reserve.“

 EPL juhtkiri 9. aprillil

Jaga |