Suur Isamaasõda peeti 66 aastat enne Stalini sündi

JAAN NIIN,      09. mai 2007


1912. aastal Romanovite dünastia 300-aastaseks juubeliks Peterburis välja antud teoses "Venemaa Romanovite valitsuskepi all" sisaldub peatükk "Suur Isamaasõda" (Velikaja Otetshestvennaja voina). Selles käsitletakse Vene riigi kangelaslikku ja võidukat rahvasõda vallutajast Napoleoni vastu. Keiser Aleksander I otsustas võidu puhul, tänuks Jumalale ja mälestuseks langenutele, rajada Moskvasse Lunastaja Kristuse katedraali (hram Hrista spasitelja), mis sai valmis alles keiser Aleksander III kroonimise aastal 1883.

Kui Stalin hakkas Moskvas asuva kõigi maade proletaarlaste "superettevõtte" Kominterni nimel maailma kokkuvallutamiseks ehk ülemaailmse "tööliste" ühisriigi loomiseks ettevalmistusi tegema, siis lõi ta Romanovitelt üle ka Suure Isamaasõja nimetuse ja hävitas 1931. aastal ühtlasi selle sõja ohvrite mälestuse tähtsaima sümboli – Lunastaja Kristuse katedraali. See tähendab, et Stalin valmistus alustama oma vallutussõda "puhastatud platsilt", ühtlasi hävitades ja kustutades enda ettevõtmiste tarvis inimeste elust ja mälust ka mineviku pühalikke objekte ja sündmuste nimetusi. Nii lõi ta endale "võimaluse" kutsuda plaanitsetavas sõjas, võimaliku ebaedu korral, kogu rahvast üles pühalikuks suureks isamaasõjaks.
Tegelikult alustas Stalin ise, seda "võimalust" ootamata, sõda naaberriikide või nende osade vallutamisega: (1) osa Poolast (kambas Hitleriga) – 1939; (2) osa Soomest – 1940; (3) osa Rumeeniast – 1940; terved riigid, (4) Eesti, (5) Läti ja (6) Leedu – kõik kolm 1940. Ja stalinlik suur isamaasõda algas pärast neid röövvallutusi!
Ka nimetus Suur Isamaasõda pole Stalini leiutis, nagu sellest on viimased 66 aastat kirjutanud Vene ajalooõpikud, kus Napoleoni vastu peetud rahvasõda on nimetatud lihtsalt 1812. aasta Isamaasõjaks.

Lunastaja Kristuse katedraal taastati Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini otsusel möödunud sajandi lõpuaastail ja taasavati Jeltsini ootamatu ametistlahkumise päeval 31. detsembril 1999. Meenutagem sedagi, et Vene riigi nime taastaja ja tulevane president Jeltsin oli sündinud 1931 – selle peakiriku hävitamise aastal.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)