Rootsi suurendab kaitsekulutusi

"Keskerakond on olnud viimastel aastatel liikumapanev jõud kaitseressursside tugevdamise taga ning meile on oluline eraldada täiendavalt raha, et suurendada operatiivset kaitsevõimekust kogu maal," ütles Daniel Bäckström, kes on Keskerakonna kõneisik riigikaitse alal.

Valitsuse kokkulepe moderaatide ja kristlike demokraatidega vastab tema sõnul Keskerakonna soovile tugevdada kaitsevõimekust kogu Rootsi territooriumil.

"See puudutab muu hulgas investeeringuid vahenditesse ja õppustesse ning kodukaitse tugevdamist sõidukitega. Aga ka paremate tingimuste loomist kogu riigis intensiivsemaks planeerimiseks ja kõrgemaks valmisolekuks läänides, läänivalitsustes ja kommuunides, ning selleks, et suudaksime vastata meie infoühiskonna vastu suunatud ohtudele," selgitas Bäckström.

"Kuigi sellest lisarahast alustuseks piisab, tuleb nüüd kokku leppida suurte vajaduste osas aastateks 2018–2020. Meie tahame eelseisvatel aastatel anda rohkem raha nii relvajõududele kui ka tsiviilkaitsele," teatas Rootsi keskerakondlane.

"Mul on hea meel selle üle, et me kokkuleppele jõudsime. Ma tahan tänada kõiki, kes sellega seotud olid," kommenteeris seda opositsiooni kuuluvate kodanlike erakondadega sõlmitud ebatavalist kokkulepet Rootsi sotsiaaldemokraadist kaitseminister Peter Hultqvist. "See on laiaulatuslik enamus, mis sümboliseerib stabiilsust. Meie näeme selles olulist julgeolekupoliitilist signaali."

Kodanlik opositsioon soovis kaitsekulutuste suurendamist tegelikult juba varem, kuid valitsusele andis tõuke kokkuleppe sõlmimiseks Rootsi kaitseväe ülemjuhataja kindral Micael Bydéni hiljutine avaldus, mille kohaselt vajavad relvajõud 2020. aastani lausa 6,5 miljardit krooni (680 miljonit eurot) lisaraha. Samuti mõjutasid kindral Bydéni avalikud väljaütlemised valitsust nõustuma kohustusliku ajateenistuse taastamisega, mida Keskerakond pidas vajalikuks juba oma 2014. aasta parlamendivalimiste eel avaldatud programmis.

Mis puudutab kaitsekulutuste edasist suurendamist, siis üritavad sotsid Hultqvisti sõnul jõuda järgmise aasta riigieelarvet koostades kaitsekulutustes kõigepealt kokkuleppele roheliste ja Vasakparteiga.

Kn

Jaga |