Läti ja Eesti: Rahvarindest läbi silgusõja Euroopasse

URMI REINDE,      03. märts 2004


Keskerakonna kutsel käisid Tallinnas Läti Rahvarinde eestvedajad ja pikaajalised sõbrad Dainis Ivans ja Janis Dinevics. Räägiti kahe riigi ühisest algusest kuumadel kaheksakümnendatel ja erinevatest arengutest viimasel aastakümnel. Täna on mehed Läti Sotsiaaldemokraatliku Partei juhtpoliitikud. Partei on praegu Riias võimul peaaegu ilma opostisoonita.

Läti Rahvarinde mälestusväärne juht, tänane sotsiaaldemokraat Dainis Ivans meenutas, et Rahvarinde päevil olid Balti riigid väga ühtsed, koordineerides pidevalt püha üritust - Nõukogude Liidust lahkulöömist. Kui asusime kolmekesi pürgima Euroopa Liitu ja NATOsse ning üritasime meeldida Lääne investoritele, tekkis koostöö asemele konkurents koos vastastikuste solvamiste, kilusõdade ja "kes ees, see mees" suhtumisega.
"Pärast 1. maid saame ehk paremini aru, et silkude ja sigade pärast pole vaja omavahel võidelda, vaid Euroopas üksteist toetada," rõhutasid Läti poliitikud.

Parteid teenivad vaid sponsoreid

Eestis ja Lätis tõusid võimule parempoolsed ja konservatiivsed jõud, jättes vasaktsentristlikud parteid aastateks opositsiooni. Kuid erinevalt Eestist, kus parteimaastik enam-vähem korrastunud, on lõunanaabrite parteid Ivansi selgituse järgi suurel määral vaid "sponsorite teenindusgrupid" - kuidas teisiti iseloomustada erakondi, kuhu kuulub 200-400 liiget? Seadus nõuab registreerimisel vaid 200 liiget, mille tulemus on, et Lätis on kirjas 67 registreeritud parteid. Parlamendivalimistele läksid neist pooled. Äsja taandunud peaminister Einars Repshe parteisse Uus Aeg kuulub vaid 360 liiget.
"Parlamenti valitutena töötab enamik parteisid ainult sponsorite heaks," möönis Ivans. Sarnaselt Eestile tõestasid Läti Seimi valimised, et tulemuse teeb suur raha. "Hääletati partei poolt, mida polnud füüsiliselt peaaegu olemaski, kõrgeltmakstud reklaamid jooksid vaid teleekraanidel, kus hüüti loosungeid orbude ja uute ideaalide kaitseks. Inimesed jäid uskuma!" Loomulik, et tänaseks on selliselt võimule jõudnud seltskond kokku kukkunud.
Sotsiaaldemokraadid parlamendis koalitsiooni ei kuulu, kuid Europarlamenti tahetakse vähemalt üks oma kandidaat saata. Euroopas kuuluvad Läti kolleegid sotsiaaldemokraatide hulka. "Sellegipoolest on Edgar Savisaar Lätis tuntuim Eesti poliitik, nagu ka Lennart Meri. Keskerakond on jätkuvalt meie ainus partner Eestis ja sugulaspartei," kinnitasid Läti poliiitkud. Kahe partei programmides on endiselt rohkem ühist kui eristavat.
Läti Sotsiaaldemokraatliku Partei peasekretär Janis Dinevics selgitas, et "kuigi lingvistiliselt peaksime lähemal olema Leedu sotsiaaldemokraatidele, tunneme end märksa kodusemalt Tallinnas Keskerakonnas. Maailmavaatelt ja suhtumistelt leiame siit rohkem ühist."
Ka Dinevics loodab, et ELis hakkavad kolm Balti riiki taas ühist poliitikat ajama, mis ongi meie ühine ajalooline missioon. "Kuigi Baltimaade rahvad valisid referendumil suure ülekaaluga Euroopa, määravad maailmas palju siiski USA-Venemaa suhted." See kinnitab veel kord, et ilma koostööta võivad Läänemere idakalda riigikesed nõrgaks jääda, nagu ajalugu korduvalt näidanud on.

Riia elu ning Tallinna elu

Kuna sotsiaaldemokraadid on Riias ja Keskerakond Tallinnas võimul, jätkus rohkesti juttu argiprobleemide pinnal. Kuhu naaberpealinn ehitab, kas kõrgusesse või laiusesse, kuidas lahendab detailplaneeringuid, kas riik annab raha teedeehituseks jmt. Laias laastus jäi arutelust mulje, et meist lõunas on kõik seesama mis meil: hea omavalitsus sõdib paha riigiga. Ometi on ajalugu ka seda näidanud, et kui omavalitsus teeb midagi erakordset mõttetut - a la ehitab Eiffeli torni -, toob see pikas perspektiivis riigile rohkem tulu ja kuulsust kui mõni mõistlik, kuid igav mõte. Siit koorus kahe linna juhtpoliitikutel ühine mõte, et võibolla võiksid ka linnakodanikud julgemate projektide puhul pisut tolerantsemad olla.
Läti poliitikute sõnul on märkimisväärne, et Riias reaalset tööpuudust ei ole. Riia juhtidel jätkus tarkust oma linna vett privatiseerimistuhinas mitte maha müüa, kuigi mehed Tallinnast olid neilegi kontsessioonilepingut pakkunud. Tõusnud suur mäss ja erastamispraktikud tõmbusid esiotsa tagasi.

Mitte dialoog, vaid kaks monoloogi

Rahvussuhete kohta kommenteerisid Ivans ja Dinevics, et Riia volikogus on rasked suhted lätlase ja lätlase vahel, mitte lätlase ja venelase vahel. Tuleb tuttav ette, kas pole.
"Vene koolilaste lärmakad demonstratsioonid Riia tänavatel on parempoliitikute jämedate vigade tulemus. 2004. aastal lubati päevapealt vene koolides läti keelele üle minna, ühtegi kompenseerivat ja üleminekut ettevalmistavat programmi ei rakendatud. Inimesi peteti. Vene parteisid ei ole, lapsi kasutatakse ära, haridusminister orienteerub haridusküsimustes tõenäoliselt halvemini kui inimene Marsilt. Mis hilja, see hilja! Lätis ei ole dialoogi kahe rahva vahel, on kaks monoloogi. Vihkamist õhutatakse vastastikku, ja noorel vene põlvkonnal on kadumas lootus ja loojaalsus Läti riigi suhtes. Sotsiaaldemokraadid näevad selgelt arenevaid ohtlikke nõudmisi. Levib kakskeelsuse idee. Koalitsioon nurjas vaevalised integratsioonisammud ja suutis tekitada mässu kogu ühiskonnas," edastas Ivans lühikese analüüsi.

Kahjuks saavad Läti elanikud ka pressilt oluliselt moondatud informatsiooni, sest vene press ja läti press töötavad paralleelselt. Ajakirjandus ei suuda mõista oma vastutust, läti press sõimab venelasi ja ignoreerib probleeme, vene press seisab "venelaste" õiguste eest tihti ühepoolselt.
Läti sotsiaaldemokraadid kinnitavad, et lahendus algab hetkest, kus koos laua taha istutakse ja asjad selgeks räägitakse.

Keskerakonna välissekretär MAILIS REPS:
"Kohtumine Läti kolleegidega oli oluline, arvestades meie tulevast hädavajalikku koostööd rahvusvahelisel tasandil. Kui Eesti soovib Euroopas ja NATOs veidigi silma paista, vajame tugevaid partnereid ja üksteise mõistmist. Meie mõttekaaslased Lätis ei ole vaatamata mitmetele erinevatele liikumistele viimasel ajal meist kaugenenud. Ka eestlastel on aeg mõista, et Toomas Hendrik Ilvese seisukoht, nagu me peale Skandinaavia kedagi oma partnerite ja sõpradena eriti ei aktsepteeri, ei ole sugugi kasulik ega ka realistlik. Meil on üksteiselt õppida ja kogemusi vahetada ka lõunanaabritega, peab olema vaid sõber, keda kuulata. Eesti Keskerakonnal on head ja ajaloolised sõbrad."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)