Algab tormijooks Euroopa pudrumägedele ja piimajõgedele

Euroopa Parlamendi saadikute sissetulekud panevad enamiku riikide tavakodanikel pea ringi käima. Eestimaiste kidakeelsete eurosaadikute napid teated ei valgusta kuigi hästi neile makstavaid hüvitisi ja jätavad meid õndsasse teadmatusse. Huvitavamat infot võib saada Poola ajakirjandust sirvides.

Saadiku põhitöötasuks on 6200 eurot kuus, mis ei ole kellelegi saladus. Sellest on juba maha arvatud Belgias kehtiv 19% tulumaks - bruto on 7665 eurot. Seadused lubavad koduriigil seda summat täiendavalt maksustada riigis kehtiva maksumäärani. Seega meie eurosaadikud võiksid koduriigile maksta täiendavalt 2% tulumaksu. Poolas on tulumaksu kõrgeimaks määraks 32%, kuid parlamendisaadikutele seda ei rakendata.

Näiliselt aktiivsed saadikud

Keerulisem lugu on 306-eurose maksuvaba päevaraha lahtirääkimisega. Erinevaid aastaid võrreldes tundub, et see summa suureneb igal aastal kahe euro võrra. Päevaraha saamiseks piisab vaid kohaloleku registreerimisest. Akuraatne saadik võib sel viisil teenida kuni 6000 eurot kuus. Kui saadik saabub Brüsselisse või Strasbourg'i esmaspäeval ja lahkub reedel, on ta teeninud nädalaga 1500 eurot.

Europarlamendi hääletusi analüüsiv VoteWatchEurope koostas nimekirja nn näiliselt aktiivsetest saadikutest, s.t nendest, kes on küll osalemise kirja pannud, kuid hääletustest osa ei võta. Kontroll saadikute tegevuse üle pole range. Brüsseli lähisriikide saadikud võivad saabuda esmaspäeva õhtul end kohalolijaks registreerima ja teisipäeva hommikul peale registreerimist suunduda näiteks koju, et siis kolmapäeva õhtuseks registreerimiseks kohale jõuda ja neljapäeval pärast möllimist jällegi oma asju ajama minna. Poola saadikud võivad reedese päeva kirja panna ka Poola Seimi või Senati euroasjade komisjonide registreerimislehel. Juhuslikult toimuvad need koosolekud just reedeti.

Päevarahad on mõeldud hotelliarvete tasumiseks või korteri üürimiseks.

Kokkuhoidlikumad poolakad on ööbinud ka tööruumides, mis on aga keelatud; seda kontrollitakse. 2- või 3-toaline korter üüritakse tavaliselt pidevalt Brüsselis töötava assistendiga kahasse ja kulud jagatakse proportsionaalselt saadiku ööbimiskordadele. Niisuguse korteri üür tuleb Brüsselis umbes 1500 eurot kuus, millest saadik tasub 500 eurot. See on väiksem summa kui kahe päeva eest saadav päevaraha. Ülejäänu maksab assistent oma palgast.

Autoga edasi-tagasi Brüsseli vahet

Mõne Poola saadiku kohta levivad jutud, et nad sõidavad oma autoga Brüsseli vahet lausa kaks korda nädalas. Veedavad küll 48 tundi autos, kuid „teenivad" 2600 eurot nädalas puhtalt vaid sõidu pealt, sest Europarlament maksab mõlema otsa eest 1500 eurot. Sellest tuleb maha arvata umbes 200 eurot bensiiniraha ja mõned maanteemaksud.

Kuidas tõestada, et saadik tõepoolest saabus tööle oma autoga? Piisab, kui esitada bensiinitšekk, maanteemaksu kviitung või mõni muu kuupäeva ja kellaajaga tšekk teeäärsest poest. Kuna trikitamisvõimalused olid liiga lihtsad, siis Brüssel karmistas tingimusi - kviitungi väljastanud pood või bensiinijaam peab asuma vähemalt 60 kilomeetri kaugusel Brüsselist. Purgitäie majoneesi ostutšekk teeäärsest poest ei tekita siin nii suurt meediakära kui Eestis, vaid on kindlaks tõendiks saadiku autosõidust.

Veelgi kokkuhoidlikumad saadikud võtavad Brüsselisse kaasa odava ja maitsva kodumaise toidu.

Enamik eurosaadikuid siiski lendab

Ei pea aga veetma kogu oma elu autos - võib ka luksuslikumalt elada. Enamik saadikutest lendabki lennukiga. Varssavist võib Brüsselisse lennata otse, aga võib ka nii, et kogud selle eest võimalikult palju lojaalsuspunkte, mida saab hiljem vahetada tasuta lennupiletite vastu enda ja oma pere puhkusereisideks. Varssavist Brüsselisse saab ka Frankfurdi kaudu ja punkte saab ka rohkem. Eurosaadik võib juba poole aasta lendude eest saada Lufthansa/LOT-i kuldkaardi omanikuks. Neid, kes kahe aastaga lendavad äriklassis 600 tuhat miili ja teenivad välja „musta kaardi", ootab ees kaks järgmist aastat tõelist luksust. Reisija viiakse Varssavi, Brüsseli või Müncheni lennujaamas spetsiaalsesse ootesaali, kus on tasuta viie-tärni-restoran, parimad joogid ja sigarituba koos tasuta sigariga. Puhkuseks ja duši kasutamiseks võib võtta ka hotellitoa. „Musta kaardi" omanik võib vahetada teenitud boonuspunktid tasuta lennu vastu mis tahes hooajal ning parima hotellitoa eest maksta odavaima hinna.

Tallinnast Brüsselisse on pikem tee ja lennata saab otse, aga ka Riia, Kopenhaageni, Helsingi jne kaudu.

Sõltuvalt lennukaugusest ja lennuajast makstakse edasi-tagasi-pileti kohta nädalas täiendavalt umbes 200 eurot kompensatsiooni.

4000 maksuvaba eurot kuus

Europarlamendi saadikule on igakuiselt ette nähtud nn mandaadi teostamiseks maksuvabalt 4000 eurot kuus. See on meie mõistes esindustasu bürootarvete, telefoni, interneti jne eest tasumiseks. Arvlemiseks piisab ostutšekkidest ning kviitungeist, ja seegi on vaid formaalne nõue, sest keegi ei küsi, kuhu parlamendisaadik raha kulutas. Ajakirjanikele selgitatakse, et eurod kuluvad raamatutele ja restoraniarvetele.

Esinduskuludeks võib eurosaadik kasutada täiendavalt 4400 eurot reisideks kutsete alusel. Realiseerida saab seda tuttava suursaadiku või näiteks USA kongresmeni kaudu, kes vastava kutse saadab. Esinduskuludest jätkub lennusõiduks, hotelli eest tasumiseks ja ka rikkalikeks õhtusöökideks.

Kõik Europarlamendi saadikud võivad aastas kulutada 5000 eurot keelekursusteks ja 2000 eurot arvutikursusteks. Keelt võib õppida vabalt valitud riigis, kus see on riigi ametlikuks keeleks. Inglise keelt võib õppida nii Inglismaal kui ka Maltal, hispaania keelt - Tenerifel. Maksimaalselt 21 päeva ja vähemalt neli tundi päevas EP poolt tunnustatud keeltekoolis. Parlament maksab kinni äriklassi reisi ja 150 eurot päevaraha.

Finantsid assistentidele, fraktsioonile jm kaudsed hüved

Eurosaadik saab igakuiselt 18 000 eurot abipersonali palkamiseks kas Brüsselis või koduriigis. Alates 2009. aastast on pereliikmete palkamine keelatud.

Eurosaadikud kuuluvad parlamendi erinevatesse fraktsioonidesse. Fraktsioonid saavad aastas iga saadiku kohta 80 000 eurot parlamendi eelarvest. Suurem osa sellest summast jääb fraktsiooni käsutusse, aga osa lubatakse kasutada saadikul. Nii võivad konservatiivid teha kulutusi 3000 euro eest, sotsiaaldemokraadid aga 30 000 euro eest. Sularaha kätte ei anta. Kulutada võib konverentside, näituste, kontsertide korraldamise ning koduriigist külaliste kutsumise peale. Reeglina ei tohi sellest summast finantseerida parteisid.

Iga eurosaadiku kasutuses on 2-toaline büroo Brüsselis ja 1-toaline büroo Strasbourg'is; mõlemad varustatud arvuti, teleri, tasuta interneti ja kahe telefoniga.

Lapseootel saadik on istungitel osalemisest vabastatud kolm kuud enne ja kuus kuud peale lapse sündi.

Kuldne pension

Volituste lõppemisel ootab saadikut hüvitis vähemalt kuue kuu ja maksimaalselt kahe aasta eest. Hüvitise suurus sõltub parlamendis töötatud ajast ja arvutatakse vaid töötasust.

Kuldne sügis saabub 63. eluaastal, mil hakatakse maksma europensioni - minimaalselt 1300 eurot kuus, sõltumata kodumaal saadavast pensionist ja kehtestatud pensionieast. Europarlamendis, nagu meilgi, on pensioni arvestamine keeruline protseduur. Maksimaalselt võib pensioni suurus küündida 70 protsendini Europarlamendi saadiku töötasust (ilma lisadeta).

Poola jälgib oma eurosaadikuid karmimalt kui Eesti

Poola ajakirjanikud on karmid oma eurosaadikute vastu. Nende arvutuste põhjal võib saadik kuus kulutada kuni 17 000 eurot pluss kaudsed kulud, sh sõidukulud. Liigse kokkuhoiuga silma paistnud persoonid ja ka korduvalt Maltal keeltekursustel käinud ning lennuliinide „musta kaardi" omanikud on rahvale nimeliselt teatavaks tehtud. Seimi kantselei avaldab internetis kõikide Europarlamendi saadikute majanduslike huvide deklaratsioonid.

Meil ei peaks olema pretensioone saadikutele, kes kasutavad Europarlamendi poolt pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära, kuid avalikkusel on põhjendatud õigus saada saadikutelt infot kõigi hüvitiste ja nende kasutamise kohta.

Poolakeelseid ajalehti sirvis

RITA MAKAROVA

[esiletõste]

Europarlamendi valimised 22.-25. maini 2014

22. mail: Holland, Inglismaa

23. mail: Iirimaa

23.-24. mail: Tšehhi

24. mail: Küpros, Läti, Malta, Slovakkia

24.-25. mail: Prantsusmaa, Itaalia

25. mail: kõik ülejäänud

2009. aastal valiti 736 saadikut.

2014. aastal valitakse 751 saadikut.

Minimaalne saadikute arv ühest riigist on 6 (Küpros, Eesti, Luksemburg, Malta), maksimaalne - 96 (Saksamaa).

Poolast valitakse Europarlamenti 51 saadikut; kandidaat peab olema vähemalt 21-aastane.

[esikülje pildiallkiri] Ülal: Tunne Kelam (78) võiks kolmandat korda austrite söömisele pretendeerimise asemel mõelda pigem oma vanameelse erakonna järelkasvule. All: Brüsseli kuulus söögitänav.

[lk 5 pildiallkiri] OSTUD JA KALLID LÕUNAD BRÜSSELIS: Euroopa riikide - eriti Ida-Euroopa riikide - saadikute eluolust Brüsselis räägitakse legende. Eesti saadikute tööst ja tegevusest ei kuule me aastate viisi suurt midagi, küll aga näeme, et mõnigi senine saadik on kõvasti suurendanud oma materiaalset heaolu Eestis. Ja mõni kipub sinna, nui neljaks, tagasi, isegi vahetades senist või luues koguni uut erakonda.

Jaga |