Ka Ida-Virumaal tehakse mõtlematu napsiseadus ümber

Tõsi, valitsuse mõned liikmed on avaldanud arvamust, et seadus pööratakse tagasi. Kuid seni see kehtib ja teeb oma laastavat tööd. Seaduse jõustamine tähendab ju, et seaduslikult on nüüd lubatud alkoholi tarbida nendes avalikes kohtades, kus see varem keelatud oli: tänavatel ja puiesteedel, rannas, pargialadel ja spordiväljakutel; isegi nendel laste mänguväljakutel, mis asuvad väljaspool koolide ja lasteaedade territooriumi.

Pane liivakasti kõrval odekolonni!

Nüüd võivad nii kultuursed napsitajad kui ka kohalikud jotad end sättida pargimurule või puiesteedel-tänavatel olevatele pinkidele, istuda lastega emade ja isade juurde mänguväljakule ning hakata seal avalikult libistama mitte ainult veini või õlut, vaid ka kangemaid jooke või odekolonni. Ning kaaskodanike rahulolematus toimuvaga ega ka politsei kutsumine ei aita, sest politsei pole kohustatud reageerima, kuna alkoholi tarbimist avalikus kohas ei käsitata enam korrarikkumisena.

Õigusspetsialistide arvates on selles seaduses palju probleemseid kohti, mille puhul Justiitsministeeriumist pole esialgu selgust saadud. Näiteks uue seaduse kohaselt võib avalikus kohas vabalt alkoholi tarbida, ning see pole karistatav seni, kuni ei rikuta õiguskorda.

Tahaks küsida justiitsministri käest: kuidas ja kes teeb kindlaks avaliku korra rikkumise fakti ning selle piiri, kust alates on tegu teisi mitteaustava käitumisega, mille tõttu võib kohale kutsuda politsei? Kas vines napsisõber ise hakkab seda piiri kindlaks määrama? Või teeb seda tema joomakaaslane? Või hoopis neist möödunud onu Vanja või toimunut aknast jälginud tädike? Sest on ju teada, et niipalju kui on inimesi, niipalju on ka arvamusi.

Ent politseil on siiski vaja ametlikke tunnistajaid, mitte lihtsalt kõrvaliste isikute arvamusi. Ja kui teisi mitte austava käitumise piiri pole ületatud või pole see piir selgelt kindlaks määratud, on ühiskondliku korra rikkumise fakti raske kindlaks teha. Muidugi paneb punkti alati kohus, kuid enne kui sinnamaani jõutakse, koostatakse ilmselt vaieldavaid protokolle ja rikutakse rohkelt nii tunnistajate ja osaliste kui ka politseinike või korrakaitsega tegelevate munitsipaalametnike närve.

Ise joon, ise karistan ennast!

Huvitav on ka Justiitsministeeriumi soovitus, et isik, kes alkoholi tarbib, peab ise ennast hindama, ja tagama, et tema käitumine ei oleks kaaskodanikele ohtlik ega segaks neid. Seega, alkoholitarbimise käigus peavad napsisõbrad nüüd ise ennast hindama ning otsustama, et ega nad ümbritsevaid inimesi häiri või ega nende käitumine ohtlik ole. Pole raske ennustada, milline saab olema selline „eksperdihinnang”, mille kvaliteet sõltub sissevõetud lonksude hulgast!

Riik veeretas vastutuse selleseaduse tagajärgede eest kohalikele omavalitsustele, seades neile õiguslikud piirid alkoholitarbimise piirangute sisseviimisel. Sest seaduse järgi on kohalikel võimudel õigus kehtestada alkoholivabad kohad ning viia seal sisse oma piirangud, kuid see puudutab ainult neid kohti, mis on mõeldud lastele või tervise edendamiseks.

Omavalitsused seavad seaduse vastu piiranguid

On hea, et omavalitsused võivad piiranguid kehtestada, kuid kõik teavad ju suurepäraselt, et napsitajate lärmakad seltskonnad okupeerivad peamiselt just tänavatel, hoovides ja parkides olevaid pinke ega põlga ära joomist veealade lähedal ega rannas, mistõttu on nende seas ka uppumissurmad märksa sagedasemad.

Seepärast pole imekspandav Tallinna, Pärnu jm omavalitsuste vastuseis uuele seadusele ning nende õigustatud soov kehtestada alkoholitarbimise piiranguid mitte ainult neis kohtades, kus see seadusega on lubatud, vaid ka muudel linna territooriumidel, mille probleemidest nad on teadlikud, lähtudes reaalsest pildist ühes või teises kohas. On üsna ilmne, et võimalus vabalt alkoholi tarbida mõjutab negatiivselt omavalitsuste üldist õiguskorda ja noorte valikuid oma vaba aja veetmisel. Samuti ei usu, et keelates alkoholi tarbimise vaid laste ja tervisega seotud tsoonides, muutub liigjoomise probleem kuidagi paremaks ka muudel aladel.

Seetõttu on eriti meeldiv, et mitte ainult Tallinn ja Pärnu, vaid ka Ida-Virumaa omavalitsused on uuele seadusele kiiresti reageerinud. Jõhvi ja Kohtla-Järve on teatanud oma kavatsusest piirangud sisse viia. Narva korraldab avaliku arutelu ning plaanib piirangud seada kogu linna territooriumil. Vastumeetmeid kaalub ka Kiviõli. Sillamäe volikogulased osutasid mitte ainult vajadusele sisse viia alkoholitarbimise piirangud, vaid saatsid Riigikogu õiguskomisjonile pöördumise juhtimaks omalt pooltki tähelepanu vajadusele korrakaitseseadus uuesti üle vaadata.

Seaduse muutmist nõuab juba terve riik

Võttes arvesse, et üha rohkem ja rohkem omavalitsusi, seltse ja ühinguid on ametlikult väljendanud oma rahulolematust, ning jälgides Justiitsministeeriumi ametnike ja mõnede valitsuspoliitikute viimase aja algatusi ning tegevust, muutub selle seaduse ülevaatamise tõenäosus üha reaalsemaks. Mõtlematu ja napsisõpru soosiva seaduse muutmise vajadust nõuab aina rohkem terve ühiskond. Sest inimesed on aru saanud, et kui see õnnestub, siis muutuvad linnades või valdades tänavad palju rahulikumaks ja turvalisemaks.

[pildiallkiri] Dmitri Lett kirjutab, et riik veeretas vastutuse nn avaliku joomise seaduse tagajärgede eest kohalikele omavalitsustele. Tänu omavalitsuste tugevale vastuseisule seaduse see säte loodetavasti peatselt muudetakse. Arhiivifoto

DMITRI LETT, Sillamäe linnavolikogu õiguskomisjoni esimees, KE Ida-Virumaa piirkonna juhatuse liige

Jaga |